Põllumehed soovivad vilja kaitseks kevadist rändlindude heidutusjahti

Põllumeeste kinnitusel teevad rändlinnud saagile kurja ja nende jaht on vajalik. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Täna kogunevad Riigikogu Maaelukomisjoni istungile erinevad osapooled, et arutada põllumeestele kevadist rändlindude poolt tekitatud kahju ja saagi kaitsmiseks kevadise heidutusjahi lubamist. Taolise heidutusjahi lubamine Eestis ei oleks pretsedent, seda lubab meie lähiümbruse riikidest näiteks Rootsi.

 

„Põllumehed ei ole looduse vaenlased ja tahavad elada loodusega kooskõlas – põllumajandus on tegevusala, mis sõltub väga palju loodusest endast ja sellest, et seal valitseks tasakaal. Viimastel aastatel rändel olevate haneliste arvukuse tunduvat suurenemist on tunnistanud nii ornitoloogid kui põllumehed. See nõuab põllumajandustootjalt põldude kaitsel aasta-aastalt üha enam energiat, aega, ressurssi ning järjepidevust,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

Kreeni sõnul on Jahiseadusega Keskkonnaametile antud õigus korraldada jahipidamist uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks väljaspool jahiaega. Heidutusjahi lubamine oleks praeguses olukorras põllumeestele vaata et ainuke õlekõrs kahjude ennetamiseks, kuna kõikide muude heidutuste mõju on oluliselt langenud.

„Kahjude kompenseerimine tõhusat lahendust endast ei kujuta – ühelt poolt on piiranguks riigi finantsvõimekus, teisalt takistavad õiglases ulatuses kahjude hüvitamist riigiabireeglid,“ lisas Kreen.

Kreeni sõnul on Jahiseadusega Keskkonnaametile antud õigus korraldada jahipidamist uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks väljaspool jahiaega.

Esimesed hanelised jõuavad kevaditi Eestisse olenevalt ilmastikuoludest alates märtsi keskpaigast ja viibivad siin maikuu viimaste päevadeni. Linnuparv koosneb tavaliselt tuhandetest isenditest, kes hävitavad põllul kasvavad taimed kiiresti. Kui seda juhtub korduvalt, kurnab see kultuurtaime täielikult ja saagiaasta võib juba kevadel lugeda ebaõnnestunuks.