Pooled Eesti elanikud ei taju puukentsefaliidi haigestumise ohtu

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kohe pärast hammustust, siis borrelioosinakkuse saamiseks peab puuk jõudma päris pikalt verd imeda. Foto: Erik Prozes

GSK Eesti poolt tellitud ja aprillis Kantar Emori poolt läbi viidud Eesti elanikkonna küsitlus näitas, et üle poolte eestimaalastest ei pea Eestit puukentsefaliidi kõrge riskiga piirkonnaks. Euroopa riikidest on Eesti hinnatud kõrgeima puukentsefaliidi haigestumise riskiga riikide hulka, mistõttu Terviseamet soovitab kõigil Eesti püsielanikel end vaktsineerida.

 

Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul kinnitavad uuringu tulemused, et paljud Eesti elanikud ei ole endale teadvustanud tõsiasja, et puukide vahendusel edasi kantavad puukentsefaliidi viirused on meil laialt levinud ja Eesti on puukentsefaliidi püsilevikuga maa. „Eelmisel aastal registreeriti Eestis 87 puukentsefaliiti ja 1963 puukborrelioosi haigusjuhtu. Puuknakkustesse haigestumise vähendamine eeldab inimeste paremat teadlikkust ja ohu teadvustamist. Kuna vanemaealiste puhul piirab vaktsineerimist vaktsiini suhteliselt kõrge hind, siis võiks lähedased rohkem mõelda sellele, kuidas oma perekonna väärikaid paremini kaitsta ja neid võimalusel toetada,“ selgitas Kutsar.

Kantar Emori poolt läbiviidud uuringus sooviti vastajatelt teada, kas nad on puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud või on planeerimas seda käesoleva aasta jooksul teha. Veidi üle poolte (55%) vastas, et ei ole ennast vaktsineerinud ega plaani seda järgneva aasta jooksul teha. Uuringu andmetel on mittevaktsineeritud keskmisest enam vanemaealised (50–74-aastased), kesk- ja keskeriharidusega, pensionärid ning madalama sissetulekuga elanikud. 27% vastajatest märkisid, et on vaktsineeritud ja tehtud on ka kordussüstid või on sel aastal korduvvaktsineerima minemas.

Need, kes ei ole vaktsineeritud ega plaani seda lähima aasta jooksul teha, tõid peamiste mittevaktsineerimise põhjustena välja madalat haigestumise riski enda puhul (23%) ja vaktsineerimise kõrget hinda (23%). Viiendik vastajatest märkis, et ei poolda vaktsineerimist ja 18% väitis, et ei leia aega vaktsineerimisega tegeleda. Keskmisest enam ei usu puukentsefaliiti haigestumist enda puhul mehed, 50–74-aastased ja kõrgema sissetulekuga elanikud. Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimist ei poolda keskmisest enam muu rahvuse esindajad, kõrgharidusega ja Lõuna-Eesti elanikud. 

Kantar Emori poolt läbiviidud uuringus sooviti vastajatelt teada, kas nad on puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud või on planeerimas seda käesoleva aasta jooksul teha.

Peamised infoallikad, kust puukentsefaliidi vaktsineerimise kohta on teavet saadud on televisioon ja internet. Sõprade, tuttavate ja pereliikmetelt on nõu saanud ligi kolmandik uuringus osalejatest (32%). Perearstidelt ja -õdedelt on vaktsineerimissoovituse saanud vaid 22% vastajatest. 

Üle poolte vastajatest (55%) pidas puukentsefaliidivastast kordusvaktsineerimist oluliseks, et säilitada antud haiguse vastu vajalik immuunsus. Siiski, 41% korduvvaktsineerimise vajalikkuse kohta oma seisukohta ei osanud võtta ja 5% leidis, et korduvvaktsineerimine ei ole vajalik.

Terviseameti kirjeldusel on puukentsefaliit puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond. Puukentsefaliit võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad omakorda tekkida püsivad jääknähud. Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele alates ühe aasta vanusest. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1– 3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Kuna Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond, soovitab Terviseamet puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist iga kolme, kuid kindlasti viie aasta järel. Puukentsefaliidi ja vaktsineerimise kohta saab lähemalt lugeda Terviseameti kodulehelt. Lisainfot leiab ka www.puugid.ee.