Naisküttide arv on tõusuteel

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Eesti Jahimeeste selts
  • Võrreldes 2015. aastaga on naisküttide arv tõusnud 14,4 protsenti

Neljapäeval Paide muusika- ja teatrimajas toimuval Eesti jahimeeste seltsi (EJS) volinike koosolekul esitletakse aastaraamatut, millest selgub, et viimasel kahel aastal on naisküttide arv tunduvalt tõusnud.

„Naisküttide arv on Eestis kahe aastaga tõusnud üle kümne protsendi, mis on nii jahinduses kui ühiskonnas vägagi tervitatav tendents,“ ütles EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. „Viimasel ajal on iga noorjahimehekursusega liitunud vähemalt üks jahinaine, mis on positiivne trend nii siin kui mujal maailmas,“ lisas Korts.

Võrreldes 2015. aastaga on naisküttide arv tõusnud 14,4 protsenti. Kui 2015. aastal oli naiskütte kokku 333, siis möödunud aasta lõpu seisuga tõusid see arv juba 381-ni. Valdav naisküttide vanus jääb vahemikku 26‒40 eluaastat. See moodustab jahimeeste koguarvust, keda on 15 499 kütti, 2,45 protsenti.

Tavaliselt on naised ka need, kes on näidanud eeskujulikku ja kohusetundlikku joont, mida on jahinduses alati tarvis

„Kuigi naisi on igal elualal alati olnud, annab naisküttide kasvutrend aimu sellest, et nad on rohkem julgenud end mõnevõrra mehisesse, ent loodushoidlikule elualale pühendada ja ulukeid majandada,“ tõdes Eesti Naisküttide Seltsi tegevjuht Triin Roostfeldt. „Tavaliselt on naised ka need, kes on näidanud eeskujulikku ja kohusetundlikku joont, mida on jahinduses alati tarvis,“ lisas ta.

Paide muusika- ja teatrimajas toimuval EJS-i volinike koosolekul räägitakse jahindusest kui looduskaitsest, arutatakse aktuaalseid jahindusalaseid teemasid ning tehakse kokkuvõtteid eelnevast aastast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles