Kiiruseületajate arv väheneb liiga aeglaselt

  • Politsei- ja Piirivalveamet fikseeris möödunud aastal 33 802 kiiruseületamist

Politsei keskendub täna ja homme Tallinna ja Tartu vahelisel maanteel sõidukite kiiruse mõõtmisele.

FOTO: Birgit Itse /Järva Teataja

Maanteeameti poolt 2017. aasta septembris läbi viidud küsitlusuuringu andmetel järgib alati kehtivat kiirusepiirangut vaid 21% sõidukijuhtidest. Maanteeameti püsiloenduspunktide andmetel on suvekuudel kiiruseületajate arv lausa 60% suurem kui teistel kuudel.

Kiiruseületajate arv ning liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud: suvel, kui kiirused kasvavad, juhtub rohkem raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. Kiirust ületades on ajavõit tühine, kuid kiiruse kasvades pikeneb sõiduki peatumisteekond ning aheneb juhi vaateväli, mistõttu võib midagi olulist märkamata jääda. Samuti väheneb võimalus, et juht jõuab reageerida õigeaegselt.

„Juhid peaksid rohkem mõtlema, kus ja kui kiiresti nad sõidavad. Küll oleks hea, kui me teaks liiklusõnnetusi ette oodata, kuid paraku need juhtuvad pigem ootamatult. Mina autojuhina sõidan libedal teel ja haridusasutuste ümbrustes pigem alla lubatud piirkiiruse. Ma ei taha elada elu lõpuni teadmisega, et olen ühe teele jooksnud koolijütsi alla ajanud, mis siis, et ma ise justkui süüdi ei ole. Inimesed, eriti lapsed, on ekslikud ja sellega peavad juhid arvestama. Autos viibijatel on raudne kaitsekilp ümber, aga kergliiklejatel seda pole. Kuigi Järvamaa liiklus ei ole väga tihe, tuleb ka siin olla ootamatusteks valmis ning liiklusõnnetuste vältimiseks sõita asustatud kohtades eestlaste harjumusliku +10 km/h asemel hoopis -10 km/h. Kutsun üles kõiki autojuhte meeles pidama pigem meie kohustusi, mitte taga ajama autojuhi õigust. Piirkiirusega sõitmine ei ole kohustuslik, hoiame teineteist!“ selgitas Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Diana Okas.

Kuigi Järvamaa liiklus ei ole väga tihe, tuleb ka siin olla ootamatusteks valmis ning liiklusõnnetuste vältimiseks sõita asustatud kohtades eestlaste harjumusliku +10 km/h asemel hoopis -10 km/h

Politsei- ja Piirivalveamet fikseeris möödunud aastal 33 802 kiiruseületamist, kuid lisaks fikseerisid automaatsed kiiruskaamerad 112 989 kiiruseületamist.

„Kui inimene teeb roolis vea, siis sõltub kiirusest, kuidas see realiseerub ehk kui rasked on tagajärjed – kas selleks on ehmatus, varaline kahju või abivajav inimene. Näiteks lubatud kiirusel sõites tehtud eksimus, olgu selleks suunatuleta pööre, on iseenesest ohtlik. Kui aga tagant tulevad juhid ületavad ka veel kiirust, siis ei pruugi võimalik olla õnnetust vältida,“ ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe. „Kiirus on see, mis eristab ehmatusi ja hukkunuid.“

Maanteeameti liiklusohutuskampaania „Aga mina olen kiirusjälgija“ kestab 16. aprillist 13. maini. Kampaania on üks osa EV100 raames läbiviidavast „Aga mina“ eeskujukampaaniate sarjast, mille kaudu Eesti riigiasutused ja eraettevõtted toetavad ja on eeskujuks teadlike ning turvalist elukeskkonda kujundvate valikute tegemisel. Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, millist ohtu kujutab piirkiiruse ületamine asulakeskkonnas, eriti linnas. Kampaaniaga samal ajal toimuvad Politsei- ja piirivalveameti liiklustalgud.

Tagasi üles