Suurõppus näitab ära maleva võistlusvõime

Gabriel Rikberg Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Sel nädalal alguse saanud suurõppus «Siil 2018» parem proovile ka Kaitseliidu Järva maleva võimekuse. Pea kogu isikkoosseis on saanud kutse õppuses osaleda, nüüd siis on tõehetk, mis annab aimu, millise inimhulgaga saab hädaolukorras arvestada.

Järva Teataja küsimustele vastab Kaitseliidu Järva maleva pealik major Gabriel Rikberg (pildil).

Mis sel nädalavahetusel kaitseliitlastega saama hakkab?

Kaitseliidu Järva malevale tähendavad need päevad kogu isikkoosseisuga õppuses osalemist.

Allüksuseid ootavad ees mitmesugused ülesanded. Üksusi on näha nii maakonnas, ennekõike Türi linnas, aga ka vähesel määral väljaspool maakonda.

Õppus on proovikoht. Igale õppusele on püstitatud omad eesmärgid. Neid hinnatakse ja kontrollitakse kindlate kriteeriumide alusel. Sel aastal kontrollitakse Kaitseliidu üksusi, nii sisekaitselisi ülesandeid täitvaid kui ka maakaitseüksusi.

Eeldan, et sisekaitseüksused jäävadki maakonda?

Maakonnas täidame sisekaitselisi ülesandeid valdavalt Türi linnas. Komplekteerisime reedel allüksused ja saatsime etteseatud ülesandeid täitma. Kaitseliitlasi on kõige rohkem siin näha reedest esmaspäevani. Samuti on liikvel rohkelt sõidukeid, nii tsiviil- kui ka militaarmasinaid.

Teatud kohtades rakendame julgeolekumeetmeid, näiteks sulgeme teelõike ja teeme kontrolle. See on kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega. Meie tegutsemiskohtade vahetusse lähedusse jäävaid elanikke oleme kõigest teavitanud.

Peab arvestama sellega, et Järva maleva tegevus on vaid üks osa õppusest. Võib juhtuda, et Järvamaal tegutsevad ka kaitseväe üksused, rääkimata kolonnide läbisõitudest. Seega, olgem mõistvad ja liigeldes tavapärasest veelgi rohkem tähelepanelikud.

On teid Türil kuulda ka?

On. Selliste õppuste juurde käib ka imitatsioonivahendite kasutus, olgu see paukmoon või lõhkepaketid.

Müratundlik koduloom tasuks hoida sel ajavahemikul siseruumis. Oleme välja andnud ka juhised, mida teha, kuid keegi peaks õppuse alalt imitatsioonivahendeid leidma. Tundmatuid asju näppida ei tasu, pigem pöörduda vormis inimeste poole või helistada numbrile 112.

Palju järvakaid püssi alla on kutsutud?

Opereerime arvuga 600. Lisaks peaks olema näha ka väiksemas osas naiskodukaitsjaid.

Mida keskmine järvakast kaitseliitlane suurõppusel teeb?

Keskmise järvaka ülesannet on keeruline välja tuua.

Saame oma koosseisu jagada pooleks: need, kes täidavad maakonnas sisekaitselisi ülesandeid, ja on ka üksus, mis liigub lahinguülesandeid täites maakonnast välja. Iga osaleja on saanud õppuse eel kutse, kuhu on märgitud tema kindel roll.

Mis saab pärast nädalavahetust?

Suuremale osale meie inimestest saab «Siil 2018» läbi esmaspäeval. Nii on see Järva maleva puhul.

On ka Kaitseliidu üksusi, mis teevad kaasa kogu õppuse ehk on rakkes mai keskpaigani.

Inimesed elavad mujal, käivad välismaal tööl. Kuidas lõite õppusele kutsututega kontakti?

Ma ei valeta, kui ütlen, et rohkem kui poolte kutsututega on eelnevalt isiklikult suheldud. Peab arvestama, et kutsutute hulk on üpriski suur.

Kuidas on tööandjad suhtunud töötajate õppusele kutsumisse?

Järvamaal sellega probleeme pole olnud, pigem on näha ettevõtjate toetust. Saadakse aru, et ajame ühist asja.

Tänan siinkohal kõiki tööandjaid, kes on õppusse mõistvalt suhtunud.

Kevadised suurõppused on tavaliselt teenistust lõpetavatele ajateenijatele kui küpsus­eksam. Kas ka kaitseliitlastele?

Õppusi on kogu aeg, lihtsalt nende ulatus on erinev. Tänavu on eriline asjaolu, et Kaitseliidust ei osale õppusel üksikud osised, vaid üksused peaksid tulema välja täies mahus. See on taasiseseisvumise ajal nii esimest korda.

«Siil» annab meile hea võimaluse näha, kes meie ridadesse kuuluvatest inimestest tulevad välja ja kes mitte. Need, kes on valmis panustama, nendega saame ka hädaolukorras arvestada. Eesootav on mõneti tõehetk.

Õppuseeelse suhtlusega on Kaitseliidus tehtud ka mõningaid korrektuure.

Korrektuure? Kuidas on maleva isikkoosseis viimasel poolel aastal muutunud?

On olnud inimesi, kes on õppuses osalemise välistanud, seetõttu on nad ka koosseisust välja arvatud. Õnneks on olnud inimesi, kes õppusest kuuldes on liitunud malevaga.

Kaitseliiduga liitumine annab võimaluse käia sellistel õppustel ka edaspidi. Kõik oleneb isiku taustast. Kui inimene on läbinud ajateenistuse ja tal on olnud mingitki kokkupuudet militaarvaldkonnaga, siis on teda integreerida lihtsam.

Kui inimesel eelnev taust puudub, siis peame loomulikult alustama baasõppest.

Kokkuvõttes jäi maleva isikkoosseisu suurus samale pulgale. Tõsist miinust sisse ei tulnud.

Meil on laiapõhjaline riigikaitse. «Keegi kuskil meid ikka kaitseb» ei ole vist väga maksev väljend?

Õnneks on üha rohkem neid inimesi, kes saavad aru, et kaitsevägi ja Kaitseliit ei korralda õppusi iseendale. Seda kõike tehakse riigikaitse eesmärkidel.

Sõjaolukorras pole sõjategevusega seotud üksnes kaitseväelased ja -liitlased, sõjategevuses oleme kõik osalised. Küsimus on võimetekohastes ülesannetes ja ettevalmistuses.

Ennekõike peame olema ise enda kaitseks valmis, alles seejärel saame eeldada, et keegi tuleb meile appi. Loomulikult on hea, et meil on liitlased, kes meid toetavad. Toetuse eeldus on see, et ka meie panustaksime.

Kutsute siis kõiki Kaitseliiduga liituma?

Kõik on endiselt oodatud organisatsiooniga liituma, et Kaitseliidus, Naiskodukaitses või noorteorganisatsioonides vastavalt võimetele ja võimalustele riigikaitsesse oma osa anda.

Oled sa ajateenistust läbinud või mitte, siis Kaitseliit annab väga hea võimaluse riigikaitselist huvi rakendada, sõjalisteks või sisekaitselisteks ülesanneteks valmistuda.

Meilt saadavad kasulikud teadmised ja oskused kuluvad ära igasugustes kriisiolukordades, olgu need ekstreemsed loodusolukorrad või midagi muud. Parem valmistuda juba täna. Kui kriisiolukord on käes, on saanud ka ettevalmistusaeg otsa.

Sel nädalavahetusel vist staabihoone uksest avaldusega sisse marssida ei tasuks?

Õppusele me nii viimasel hetkel tulevat inimest enam tõesti kaasa ei võta, aga kinnitan kõigile huvilistele, et suuremaid ja väiksemaid õppusi tuleb veel. Oma liikmeskonnale korraldame väljaõppeplaanide järgi õppusi kogu aeg.

«Siil 2018»

2.–14. maini kogu Eestit hõlmav ning Kagu-Eestis ja Põhja-Lätis kulmineeruv õppus on taasiseseisvunud Eestis suurim.

Toob kokku üle 15 000 kaitseliitlase-naiskodukaitsja, kaitseväelase, liitlase, politseiniku ja päästetöötaja harjutamaks laiapindse riigikaitse tegevusi.

Õppuse fookus on maakaitse nii konventsionaalse kui ka tavatu sõjapidamise raamistikus.

Õppus on jagatud kahte etappi: 6. maini kestva esimese etapi jooksul formeeritakse Kaitseliidu ja kaitseväe üksused ning saavutatakse lahinguvalmidus.

Kaitseliidu kergejalaväekompaniid ja korrakaitseüksused harjutavad koos politsei- ja piirivalveametiga sisejulgeoleku ülesannete täitmist, sealhulgas Naiskodukaitse toel elanikkonna evakuatsiooni.

Õppuse esimese etapi tegevused on peamiselt 5. ja 6. mail avalikus ruumi, et tagada tegevuste võimalikku läbiviimist.

Õppuse teine ehk õppelahingute etapp kestab 7. maist 13. maini peamiselt Võru-, Põlva- ja Valgamaal ning Põhja-Lätis, mil 2. jalaväebrigaad koos liitlaste ning partnerite üksustega harjutab koostegutsemist vastast mängiva 1. jalaväebrigaadi ning NATO lahingugrupi üksuste vastu.

Osalevad Ühendkuningriigi, USA, Taani, Saksamaa, Poola, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Belgia, Kanada, Soome, Rootsi, Gruusia, Ukraina ja Iirimaa üksused.

Eelmist suurõppust «Siil» peeti 2015. aasta mai esimeses pooles, mil kaitseväe seni suurimast õppusest võttis osa üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase.

Allikas: Kaitseliit

VÄINJÄRVE ÕPPUS

Suurõppuse «Siil 2018» kestel pole Järvamaal tegevust vaid kevadpealinnas. Õppused jõuavad ka Koeru kanti.

Nimi: evakuatsiooniõppus «Väinjärv ajab üle ääre».

Legend: «Suurte vihmade ja lume sulamise tagajärjel tõusis Väinjärv nõnda palju üle kallaste, et ujutas üle osa Ervita ja Väinjärve külast.

Väinjärve elanikud jäid veevangi. Vesi on tunginud kohati 150–200 meetrit oma tavapärasest keskkonnast kaugemale. Ervitale pole elanikel võimalik saada teistmoodi kui läbi Santovi küla.

Samuti on probleemne Preedi ja Vahuküla poole suunduva tee läbimine. Ilmaprognoos ennustab saju jätku.

Järvevee tase jätkab tõusu ega alane. Koeru päästekomando, Järva-Jaani vabatahtlikud päästjad, politseinikud, kaitseliitlased ja kõik teised vabatahtlikud tegelevad päästetöödega.

Naiskodukaitse Järva ringkond koos Järva vallavalitsusega teavitab, et evakuatsioonipunkt asub Järva vallas Koeru alevikus Koeru kultuurimajas aadressil Paide tee 3.»

Eesmärk: õppuse «Siil 2018» kestel rajada evakuatsioonipunkt Järva maakonnas Järva vallas Koeru alevikus ning viia läbi igapäevaturvalisust ja kriisiolukorras tegutsemist toetavad tegevused Järvamaa peredele.

Aeg ja koht: laupäeval kella 10st 15ni Koeru kultuurimajas ja Koeru noortekeskuses.

Osalejad: Järvamaa pered, Järva maleva naiskodukaitsjad, kaitseliitlased peredega ja teised huvilised, kokku üle poolsaja inimese. Kaasatakse ka kohalik päästekomando.

Õppuse alaeesmärk: korraldada töötubasid teemadel, nagu kodu tuleohutus, kodused ja evakuatsioonivarud, väikelaste turvalisus.