Maakonna pidu algab teistsuguse rongkäiguga

Järvamaa laulu- ja tantsupidu Foto: Erakogu

Tänavune Järvamaa laulu- ja tantsupidu saab alguse erilise rongkäiguga, kus kolme omavalitsuse pidulised kasvatavad kui ühte tugevat puud, mis vallimäel läheb lahti võrana.

Järvamaa laulu- ja tantsupeo rongkäiku viimastel pidudel vedanud Valev Väljaots, teie jaoks ei ole rongkäik lihtsalt üks kolonnis marssimine, olete andnud sellel veel sügavama mõtte. Milline saab rongkäik olema tänavu?

Juba 2012.aasta rongkäiguga oli mulle selge, et nii nagu tule teekond peab ka rongkäik moodustama peoga terviku ehk sellel peab olema rohkem sügavust. Ka 2016. aasta peo idee kohaselt kandis rongkäik endast mõtet üheskoos mõnusalt aega veeta. Kahjuks ei jõudnud sõnum kõigile üheselt kohale või ei olnud kollektiividel julgust teha asju teistmoodi. Igatahes seda toredat „me-lähme-rukkist-lõikama” stiilis segunemist ei toimunud.

Seekord aga on tõesti asjad veel omamoodi ja kui nüüd sisu ei hooma, siis võib taas tekkida paljudel küsimus: „Mis see siis on?”

Nii, ja mis siis on sellel aastal teisiti?

Tänavu on peo läbivaks teemaks „Mets”. Metsas aga kasvavad puud ja nii me hakkame rongkäiguga kasvatama kolmest tugevast juurest milleks on kolm omavalitsust, ühte tugevat puud, mis läheb vallimäel võrana lahti.

See tähendab omavalitsuste kollektiividele üksteisega nii-öelda põimumist. Mõistan, et see on rongkäigu kõige keerulisem koht, kuid loodan väga, et meie inimesed on avatud meeltega ning võtavad toimuvat vastu mõnusa ja toreda tundega. Oleme ju üks Järvamaa. Samuti jääb kollektiividele tore üllatusmoment, et milliste kollektiividega kokku satutakse.

Kogunemine toimub selleks vastavalt Paide linna kollektiivid Tiigi, Türi valla Pärnu ja Järva valla omad Tööstuse tänavale.

Kuidas on ettevalmistused on sujunud?

Põhilise töö teevad ära ju ikka Paide teatri- ja muusikamaja inimesed. Mina aitan asjale luua veidi sisu, teen juhendmaterjali ning olen peo päeval rongkäigu teele saatja. Kuid ettevalmistused on tänavu sujunud hästi.

Seda ju toetab ka peo sisumõte- aastate ja aastakümnete jooksul kasvanud eluringid põimitakse üheks Järvamaa suurimal rahvakultuuri sündmusel Järvamaa laulu-ja tantsupeol. Lähedusest tuge saades kasvatame üheskoos ühe puu, mis on tugev ja tuulte käes vankumatu. Paide vallimäel oleme üksikuna kui puud oma aastaringidega ja meil igal ühel meist on rääkida oma lugu.

Peo tuli käib teatavasti korraga ringi kolmes omavalitsuse. Kuidas tuli üheks liidetakse?

Kolme omavalitsuse tulekandjad alustavad viis kuni kümme minutit enne rongkäiku liikumist oma kolonni lõpust etteotsa, kus nende teed ristuvad. Seal saavad kolm tuld üheks Järvamaa laulu- ja tantsupeo tuleks.

Täpsustage palun korra veel, kuidas moodustub rongkäigu kolonn?

Rongkäigu ees on laulu- ja tantsupeo tuli, järgneb maakonna silt, mida kannab aasta kollektiiv, seejärel omavalitsuste juhid, lipud, orkester TÜRI ning järgnevad kollektiivid vaheldumisi igast omavalitsusest ehk siis põimudes.

Kas ka sellel aastal loovad tänavate ääres meeleolu rahvamuusikud?

Jah, pealtvaatajaid ja rongkäigulisi saadavad Pärnu ja Tallinna tänava ääres erinevad rahvamuusikud Järvamaalt. Kesklinnas mängib Paide linnaorkester ja vallimäel Albu Kromkapunt.

Kõik on väga oodatud kandma erinevas suuruses rahvuslippe ja Eesti Vabariik 100 sümboolikat.

Laulu- ja tantsupeo komisjoni nimel ütlen tere tulemast osalema ja kaasa elama Järvamaa laulu- ja tantsupeo rongkäigule „Sirgumine”!