Seemnete sertifitseerimine muutub kiiremaks ja tõhusamaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
NAKRAD. Nakrapuu seemned on võrreldes teiste pähklitega tunduvalt süsivesikurikkamad – umbes 30 grammis nakrates leidub neid 9 grammi.
NAKRAD. Nakrapuu seemned on võrreldes teiste pähklitega tunduvalt süsivesikurikkamad – umbes 30 grammis nakrates leidub neid 9 grammi. Foto: Valery Vvoennyy / Panthermedia / Scanpix

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Muutused on vajalikud seemnete sertifitseerimise süsteemi ajakohastamiseks ja tõhustamiseks.

 

„Praegune seemnete sertifitseerimise süsteem on üles ehitatud ainult riigi teenustele. Kuigi see on toimiv ja usaldusväärne, leidub siiski võimalusi süsteemi parandada. Kui ettevõtjad saaksid sertifitseerimisprotsessis osa rolle ise täita, poleks neil vaja teenust alati sisse tellida ja selle järele oodata. Osa toiminguid ise tehes muutub kogu protsess ettevõtjatele kiiremaks ja neil on suurem võimalus mõjutada toimingute kulusid,” ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Seemnetootmise pinnad on viimase kümne aastaga rohkem kui kahekordistunud. „Kuna seemnete sertifitseerimise maht on märkimisväärselt suurenenud, siis muudame seemnete sertifitseerimise süsteemi kiiremaks ja tõhusamaks. Anname ettevõtjatele rohkem õigusi sertifitseeritud seemnete tootmiseks ettenähtud põldude tunnustamiseks, seemneproovide võtmiseks ja analüüsimiseks,“ lisas Suu.

Riigi pakutava seemnete sertifitseerimise teenuse tegelikud kulud ületavad praegu mitmekordselt teenuse eest tasutavatest lõivudest laekuvat summat. „Ajakohastame riigilõive ja viime need rohkem kooskõlla Põllumajandusameti ja Põllumajandusuuringute Keskuse sertifitseerimise toimingute kuludega,” ütles Suu.

Riigi pakutava seemnete sertifitseerimise teenuse tegelikud kulud ületavad praegu mitmekordselt teenuse eest tasutavatest lõivudest laekuvat summat.

Seaduse muudatusega võivad tootjad ise taotleda majandustegevusluba sertifitseerimise tegevuste läbiviimiseks ning sellisel juhul on nad vabastatud selle tegevuse eest ettenähtud riigilõivu tasumisest. Riigilõivu tuleb tasuda ainult siis, kui kasutatakse Põllumajandusameti sertifitseerimise teenust.

Selleks, et tagada kogu protsessi usaldusväärus ja selge rollijaotus, on eelnõus ette nähtud koolitusnõuded ja järelkontroll. Ettevõtjatele loodav võimalus sertifitseerimistegevusi läbi viia suurendab nende vastutust ning on vabatahtlik. Paralleelselt jääb kehtima ka praegune Põllumajandusameti pakutav seemnete sertifitseerimise teenus.

Seemnekartuli tarnijate kohustus pidada enesekontrollisüsteemi on tingitud sellest, et kartul on nii ohtlikele kui ka kvaliteeti halvendavatele kahjustajatele väga vastuvõtlik ning vajab enesekontrolli raames kriitiliste punktide täpset ja süsteemset täitmist. Selline enesekontrollisüsteem aitab eelnevalt läbi mõelda need turustamise eesmärgil kasvatamise, töötlemise, säilitamise ja pakendamise etapid, kus erinevad sordid või seemnekartuli kategooriad võivad omavahel seguneda, nakatuda ohtlikesse või kvaliteeti halvendavatesse taimekahjustajatesse või saada muul viisil kahjustatud.

Märksõnad

Tagasi üles