Seekordne muuseumiöö kandis pealkirja ja teemat "Öös on pidu". Nii mõneski muusemis peeti pidu sõna otseses mõttes.
Pidu muuseumites kestis südaööni
Näiteks Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas tervitas hiliseidki saabujaid aurav teepada, põles lõke ning grillil olid söed valmis grillimiseks.
Varjupaiga eestvedaja Tuve Kärner ütles, et seekordne muuseumiöö kujunes tõeliselt rahvarohkeks ning otsa tegid lahti tsiklimehed, keda oli 300 mootorratta jagu. "See oli vägev vaatepilt, kui need tsiklid üksteise taga siiapoole tulid," kiitis ta.
Koos selle seltskonnaga arvas ta muuseumiöö külastajaskonnaks vähemalt 600 inimest.
Anton Hansen Tammsaare muuseum tähistas aga pidulikult ka kirjanikuhärra sünniaastapäeva, millest möödus sel aastal 140. aastat. Koos nendega tuli sündi, ristseid ja varrusid tähistama 116 inimest: 25 last, 12 õpilast, 79 täiskasvanut. "Paljud inimesed sõbrunesid söögilaua taga ning juttu jätkus neil kauemakski. Samuti leidsid lapsed endale uusi sõpru," vahendas muuseumi programmijuht Kristi Kirss.
Paljud külastajad tundsid huvi ka Järva-Madise kiriku külastamise ning vanade kirikuraamatute uurimise vastu. Kirikuõpetaja Tiit Lastik näitas lahkesti nii uuemaid kui ka vanemaid ja selgitas lahti eri kirikuraamatute sisestamise põhimõtteid. Näiteks said külastajad teada, et kirikuraamatutesse on kantud ka inimese surma põhjused, kui need vähegi teada olid.
Esimest korda avas muuseumiööl uksed Roosna-Alliku mõis, mis lisaks õpilastöödele, ringkäikudele ja kaunitele ruumidele pakkus võimalust osa saada foorum-teatrist ning ostelda mõisakohvikus.