/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2016/05/30/5452387t1h6071.jpg)
Sel nädalal avaldas Euroopa Keskkonnaamet aruande Euroopa suplusvee kvaliteedi kohta, mis põhineb 2017. aasta andmetel.
Suvele vastu: Euroopas on suplusvee kvaliteet valdavalt hea, Eestis nigelapoolne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aruandest selgub, et hoolimata näitajate mõningasest halvenemisest vastas 2017. aastal kogu Euroopas seiratud ujumiskohtadest 85% Euroopa Liidu kõige kõrgematele ja rangematele kvaliteedinõuetele, st vesi oli enamasti saasteainevaba. Tulemused annavad hea ülevaate sellest, kus võivad puhkajad sel suvel leida parima veekvaliteediga supluskohad.
Euroopa suplusvee kvaliteet on viimase 40 aasta jooksul, st ELi suplusvee direktiivi kehtima hakkamisest alates märkimisväärselt paranenud. Tänu direktiiviga kehtestatud tõhusale seirele ja juhtimisele on märgatavalt vähenenud puhastamata või osaliselt puhastatud asula- ja tööstusreovee sattumine veekogudesse.
Vähemalt 95% suplusveekogude kvaliteeti hinnati väga heaks viies riigis: Luksemburgis (kõik 12 aruandes käsitletud supluskohta), Maltal (98,9% kõigist supluskohtadest), Küprosel (97,3% kõigist supluskohtadest), Kreekas (95,9% kõigist supluskohtadest) ja Austrias (95,1% kõigist supluskohtadest).
Euroopa suplusvee kvaliteet on viimase 40 aasta jooksul, st ELi suplusvee direktiivi kehtima hakkamisest alates märkimisväärselt paranenud.
Austrias, Belgias, Horvaatias, Küprosel, Kreekas, Lätis, Luksemburgis, Maltal, Rumeenias, Sloveenias ja Šveitsis vastasid kõik aruandes esitatud suplusveekogud 2017. aastal vähemalt piisavale kvaliteeditasemele (vastavalt suplusvee direktiivis kehtestatud minimaalsetele kvaliteedinõuetele).
Kolm riiki, kus oli kõige rohkem halva veekvaliteediga supluskohti, olid Itaalia (79 supluskohta ehk 1,4%), Prantsusmaa (80 supluskohta ehk 2,4%) ja Hispaania (38 supluskohta ehk 1,7%).
ELi liikmesriikides registreeriti kõige suurem selliste suplusveekogude osakaal, mille vee kvaliteet oli halb, Eestis (neli suplusveekogu ehk 7,4%), Iirimaal (seitse suplusveekogu ehk 4,9%) ja Ühendkuningriigis (21 suplusveekogu ehk 3,3%).