Juunis algaval suplushooajal avatakse üle Eesti 51 avalikku supluskohta, mis on ühe võrra vähem kui möödunud suplushooajal. Maakondade seas paistab supluskohtade arvuga silma Järvamaa.
Järvamaa supluskohad paistavad silma
1. juuni 2018, 08:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaal on maakondadest enim avalikke supluskohti, kokku seitse: Paide, Türi, Tarbja ja Järva-Jaani tehisjärv, Väinjärv, Matsimäe Pühajärv ning Rava paisjärv.
Tallinn, Hiiu-, Pärnu- ja Tartumaa avavad viis, Läänemaa ja Valgamaa neli, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Võrumaa kolm, Saaremaa ja Viljandimaa kaks ning Jõgevamaal, Põlvamaal ja Harjumaal avatakse üks avalik supluskoht.
Ühtegi avalikku supluskohta ei ole endiselt Raplamaal. Haldaja soovi kohaselt ei ole sel aastal avalike supluskohtade nimekirjas Ida-Virumaal asuvat Karepa lastelaagri randa.
Avalik supluskoht peab enne suplushooaja avamist olema hooldatud ja korrastatud, varustatud piisaval hulgal riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja prügiurnidega. Suplejatele nähtavas kohas peab olema info suplusvee kvaliteedi ja supluskoha valdaja kohta, märkis terviseamet.
Kuna inimesed on lisaks avalikele supluskohtadele harjunud suplemas käima ka mitteavalikes supluskohtades, soovitab terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Knut Tamm suplejatel alati ka ise vee puhtuses visuaalse vaatluse teel veenduda. „Veekogu sobivuses on põhjust kahelda näiteks siis, kui vees on näha mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, nähtav õlikile, vesi on läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või kui veekogu lähedal asub võimalik reostusallikas nagu kanalisatsiooni väljalasketoru või sadam,“ ütles Knut Tamm.
Lahtiste haavade olemasolul tuleks suplemist vältida aga ka nõuetele vastavas avalikus supluskohas.
Terviseamet jälgib suplusvee kvaliteeti kõigis avalikes supluskohtades terve hooaja vältel. Lisaks võetakse proove ka enam kui viiekümnest suplusvee seirepunktist, kus varem on asunud supelrand ning kus inimesed on harjunud käima suplemas.
Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri Escherichia coli ehk kolibakteri ja soole enterokokkide hulka. Tegemist on tavaliste ja levinud bakteritega, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Kuna soole enterokokid ja kolibakterid võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku hiljutise fekaalse reostatuse määratlemisel.
Supluskohad klassifitseeritakse nelja kvaliteediklassi, milleks on väga hea, hea, piisav ja halb. Supluskoha vee klassifitseerimiseks koostatakse seireandmete kogu, mis koosneb minimaalselt kuueteistkümnest viimase nelja järjestikuse aasta jooksul võetud suplusvee proovist.
Eelmise suplushooaja vältel võttis terviseamet kokku 470 suplusveeproovi, neist ligi kolmsada avalikest supluskohtadest. Terviseameti järelevalve käigus võeti 166 suplusvee proovi.
Eelmisel aastal avaldas suplusvee kvaliteedile negatiivset mõju vihmane ja jahe suvi, mistõttu liigitas terviseamet 2017. aastal neli Eesti supluskohta halba kvaliteediklassi. Sel aastal võetud proovide kohaselt vastab Eesti suplusvee kvaliteet aga kõigis randades nõuetele.
Avalike supluskohtade veekvaliteedi andmetega on võimalik tutvuda terviseameti kodulehel .
Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist kuni 31. augustini.