Mängutubade peamine oht on amortiseerumine

Mängutuba. Foto: Corbis/Scanpix

Mängutubades peetakse tihti sünnipäev või käiakse seal lastega lihtsalt mängimas. Kuigi teenuse ohutuse eest vastutab teenuse pakkuja, tasub ka lapsevanematel teada peamisi ohukohti, mida mängutoas jälgida, sest ohtlik olukord võib tekkida ka kasutamise käigus, kirjutab Eva-Maria Uusman, tarbijakaitseameti järelevalveosakonna jurist.

 

Iga päev mängivad mängutoas paljud lapsed ning alati ei pruugi teenusepakkuja olla märganud päeva jooksul tekkivaid seadmete purunemisi. Tarbijakaitseameti järelevalve mängutubades näitab, et peamine oht on intensiivsest kasutusest tekkinud seadmete amortiseerumine, mille tagajärjeks on atraktsiooni purunemine ja võimalik ohuolukord lapsele. Näiteks võivad puruneda köisredel või plaatidest koosnevatel sildadel vajub toestus ära ja sillale tekib plaadivahe.

Tähelepanelik peaks olema ka elektrijuhtmete ja pistikupesadega – lapsel ei tohi olla neile ligipääsu ning üle tasub vaadata ka hüppeatraktsioonide juures olevate pehmendusmattide kinnitused. Kui matt on paigast nihkunud, võib laps end vigastada.  Haiget võivad teha ka katkised mänguasjad, millele on tekkinud teravad ääred ning neist eralduvad väikesed osakesed võivad väiksematel lastel olla lämbumisohu allikaks.

Takerduda võivad ka pikad paelad või juuksed

Iga päev mängivad mängutoas paljud lapsed ning alati ei pruugi teenusepakkuja olla märganud päeva jooksul tekkivaid seadmete purunemisi.

Tasub teada, et ronimislinnakutes võib peituda takerdumisoht ehk laps võib takerduda ronimislinnakus olevatesse avaustesse. Näiteks võib laps kukkuda läbi trepiastme avause selliselt, et keha mahub läbi aga pea mitte ning kui lapse jalad maha ei ulatu, tekib poomisrisk.  Isegi, kui tegemist on sünnipäeva või muu pidulikuma üritusega ei sobi mängtubadesse lehvivad riided, mis võivad ronimislinnaku osadesse takerduda. Üle tuleks vaadata, et laste riietel ei oleks pikki paelu, kuid pahandusi võib tekitada ka pikk pats või lahtised juuksed.

Lapsevanemad ja teenuse pakkuja saavad lastele selgitada võimalikke ohte, et lapsed jälgiks ka enda käitumist ja ei seaks end ohtu. Näiteks batuutidel koos hüppamisel on peamiseks riskiks laste kokkupõrkeoht. Batuudil trikke tehes tuleb arvestada, et kehvalt maandumine võib kaasa tuua liigeste nihetuse või isegi raskemaid tagajärgi. Atraktsioone ja olukordi on erinevaid ning oluline on selgitada lastele, et kui ta ei tunne end turvaliselt, ei pea ta atraktsiooni kasutama ega kaaslaste mõjul tegema midagi, mida ta pelgab.

Teenuse pakkujat tuleb märgatud ohtudest teavitada

Kui külastaja märkab, et mängutoas peidab end mõni ülalmainitud riskidest, tuleb sellest kohe teavitada teenuse pakkujat, et too saaks riski kõrvaldada ja mängutuba saaks ohutult edasi kasutada. Teavitada tuleb ka mängutoas juhtunud õnnetusest ja vigastustest, sellisel juhul saab teenuse pakkuja teha muudatused, et samasuguse õnnetuse juhtumist edaspidi ära hoida.

Tarbijakaitseametil tuleb tihti selgitada, et kui mängutuppa on sünnipäevale kutsutud näiteks 30 last, siis ühest järelevalvajast ei piisa. Seda seetõttu, et kui üks laps vajab kõrgendatud tähelepanu, jäävad ülejäänud järelevalveta. Arvesse tuleb muidugi võtta laste vanust, väikesemate laste puhul oleks järelevalvajaid vaja rohkem, et ei tekiks olukorda, kus laste tegevused jäävad täiskasvanu tähelepanuta või kus ohtu sattunud laps ei saa õigeaegselt abi, kuna ainuke järelevalvaja on parasjagu hõivatud. Suuremad lapsed on iseseisvamad ja neile piisab üldjuhul reeglite selgitamisest ja teadmisest, et vajadusel on abi lähedal.