Just nii palju joobes autojuhte tabati mullu Järvamaal

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roolijoodik. Pilt on illustratiivne.
Roolijoodik. Pilt on illustratiivne. Foto: Eero Vabamägi

Euroopa Liidus seostatakse joobes juhtimisega 25% kõigist hukkunutega liiklusõnnetustest. Eestis oli möödunud aastal see arv 27%. Kokku toimus 2017. aastal Eestis 182 liiklusõnnetust joobes juhi osalusel, kus hukkus 13 ja sai vigastada 236 inimest.

 

„Juba 0,2 mg/g alkoholi veres mõjutab sõidukijuhi juhtimisvõtteid ja 0,5-promilline joove tõstab fataalsesse liiklusõnnetusse sattumise riski lausa viiekordseks. Selle aasta esimese kolme kuuga on järelevalve käigus tabatud üle 1100 juhi, kelle joove oli 0,5 promilli ja enam. Sellise joobe tekkimiseks piisab 85 kg kaaluval mehel kahest 4,0% kangusega pooleliitrisest õllest,“ toob välja ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.

Maanteeameti tellitud uuringu tulemused näitavad selgelt, et alkoholi mõju alahinnatakse tegelikkusest palju väiksemaks. Kui pits viina tekitab 85 kg kaaluval mehel 0,21-promillise alkoholisisalduse veres, siis kui kõrge alkoholisisalduse tekitab 5% kangusega pooleliitrine õlu? Sellele küsimusele teadis õiget vastust – 0,33-promillise – vaid 18% meestest. Pea kolmandik vastajatest arvas, et alkoholi sisaldus veres on madalam.

Rahvasuus levinud müüdid, nagu oleks alkoholi lagundamisprotsessi võimalik forsseerida magades, sportides, saunas või külma duši all käies, energiajooki või kohvi juues, ei pea tegelikkuses paika. Vaid 5% alkoholist kaob higistamise ja uriini kaudu, 95% tööst teeb ära maks. Autorool ja alkohol ei kuulu kokku – alkohol püsib organismis arvatust palju kauem ja alkoholi väljumist organismist ei saa inimene ise kuidagi kiirendada.

Maanteeameti tellitud uuringu tulemused näitavad selgelt, et alkoholi mõju alahinnatakse tegelikkusest palju väiksemaks.

„Inimesed eksivad alatasa ja nii ka liikluses. Eksimused sagenevad, kui inimene ei taju ümbritsevat selgelt. Alkoholi pruukinud juhid eksivad keskmiselt sagedamini, sest hindavad ümbritsevat valesti ja ei jõua liikluses toimuvale õigeaegselt reageerida. Seepärast ei käi alkohol ja juhtimine kokku,“ ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Maanteeameti ennetuskampaania „Ka vähe on liiga palju“ kestab 4. juunist 1. juulini. Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, et ka väike kogus alkoholi ei ole sõidukijuhtimise seisukohalt lubatud ning tegeliku kainenemiseni kulub arvatust rohkem aega. Kampaaniaperioodil kasutatakse mitmetes toitlustuskohtades joogiklaasialuseid, millel oleva informatsiooni järgi saavad inimesed arvutada, kui kaua võtab kainenemine aega. Koostöös Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tudengitega on valminud Alkokalkulaator, mis on allalaaditav Android telefonidele.

Politsei – ja Piirivalveameti poolt tabati mullu Järvamaalt 209 alkoholi tarvitanud autojuhti. Vähem joobes juhte on tabatud Rapla-, Valga-, Põlva-, Jõgeva-, Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal. Tabeli tripus troonivad Harju-, Ida-Viru ja Tartumaa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles