/nginx/o/2018/01/29/7525973t1hfaea.jpg)
Kuigi tänavu tellib riik Sosnovski ja hiid-karuputke kolooniate tõrjet 2410 hektaril, on ka maaomanike huvi ohtlikku taime ise tõrjuda järjest suurenemas.
Karuputke võõrliike aitavad tõrjuda ka maaomanikud
14. juuni 2018, 07:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karuputke võõrliike on Eestis tõrjutud juba üle kümne aasta. Viimastel aastatel on keskkonnaameti töömahtu suurendanaud järjest teadlikumad ja oma ümbrusest hoolivad inimesed, kes annab uutest kolooniatest teada. Kuigi ühe karuputke kasvukoha hävitamine võib kesta aastaid, näitab hävinud ja peaaegu hävinud putke kasvualade hulk, et tõrje toimib. Oluliselt on suurenenud ka hõredate ehk nõrgestatud karuputke kolooniate arv.
„Järjest enam leidub maaomanikke ja põllumajandustootjaid, kes oma maal karuputki ise välja kaevavad. Selline vastutustundlik suhtumine aitab tagada parima võimaliku tõrje kvaliteedi ja loomulikult ka tõhusamalt tõrjuda ohtlikku taime,“ lausus keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk.
„Järjest enam leidub maaomanikke ja põllumajandustootjaid, kes oma maal karuputki ise välja kaevavad.
Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, mistõttu neid tuleb tõrjuda. Putkede kõrvaldamisel tuleb kindlasti kasutada pikki rõivaid ja isikukaitsevahendeid, et end kaitsta nii herbitsiidi kui ka päikesega koosmõjus nahakahjustusi tekitava karuputke taimemahla eest.
Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje tegemise juhised leiab keskkonnaameti kodulehelt, kust on kättesaadav ka teadaolevate karuputke kolooniate asukohainfo. Karuputke uutest leiukohtadest ja putkega seotud muredest saab teada anda keskkonnaameti spetsialistidele või e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee.
Riigi tellitud karuputketõrje kestab maist augustini, vajadusel septembrini. Tõrjesse on hõlmatud kõik teadaolevad kolooniad sõltumata maa omandist või sihtotstarbest. Tõrjet tehakse peamiselt glüfosaadil põhinevate herbitsiididega käsitsi pritsides, kuid tulenevalt veekaitsevöönditest, taimekaitsevahendite ohtlikkusest ja mahealade suurenemisest rakendatakse järjest rohkem taimede väljakaevamist ning otsitakse tulevikuks keskkonnale ohutumaid meetodeid.
Karuputke võõrliigid on kantud Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et neid kasvatada ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida, on keelatud ja karistatav.
Karuputketõrjet korraldab keskkonnaamet, rahastab keskkonnainvesteeringute keskus.