Tarbijakaitseamet: Elamusteenuse pakkujad peaksid end rohkem kontrollima

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seikluspark. Foto on illustreeriv.
Seikluspark. Foto on illustreeriv. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Iga elamusteenuse, näiteks batuudirendi, mängutoa, seikluspargi, liumäe või muude puhul esineb erinevaid riske, mistõttu tasub ettevõtjail sisse seada enesekontrolli süsteem. Nii saab riskid maandada juba eos ja hoida olukorral pidevalt silm peal. Samuti tuleb olla valmis tegutsemiseks ka õnnetuste korral.

 

Elamusteenuste pakkumisel on ettevõtja vaates hõlmatud korraga nii toode kui teenus – kui teenuse pakkumisel kasutatav toode ei ole ohutu või ei vasta nõuetele, et saa ka teenuse pakkumine olla ohutu. Ükskõik millise toote või teenuse puhul on õige paigaldamine, kasutamine, hooldamine aluseks teenuse ohutuse tagamisel, kirjutab Angela Priks, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna ekspert-valdkonna juht.

Ohutusele tuleb mõelda juba planeerimise ajal

Enne teenuse pakkumise alustamist tuleb ettevõtjal läbi mõelda kõik teenuse ohutusega seonduvad aspektid ning riskid, nähes ette teenuse kasutaja käitumise ning sellest tulenevad ohukohad. Riskikohtade osas tuleb leida lahendused, kuidas riske maandada, et minimeerida õnnetuse juhtumise võimalust.

Ettevõtja peab nii seadmete püstitamisel kui teenuse pakkumise järgima tootja poolt esitatud juhiseid, olgu selleks kas batuut, rakmed, karabiin, liumägi või mis tahes toode, mis tehakse tarbijale kättesaadavaks. Seejuures peab ohutut kasutamist puudutav teave olema edasi antud ka teenuse tarbijale. Selline info võiks olla tarbijale esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt, edasi antud lihtsalt ja kergesti märgatavalt, sest teenuse tarbimise elevuses võib tarbija tähelepanu olla hajutatud.

Iseenda teenuse kontrollimine kaardistab olukorra

Kui ettevõtja on oma seadmed tootja juhiste järgi püstitanud, siis ohutuse tagamiseks oleks tal kasulik sisse viia enesekontrolli süsteem. See tähendab seda, et ettevõtja kontrollib perioodiliselt oma seadmete, kasutatavate isikukaitsevahendite jms korrasolekut. Mida aktiivsem on teenuse kasutus, seda sagedasem peab olema kontrollimine. Näiteks igapäevases kasutuses olevad seadmed tasuks üle vaadata igal hommikul, võttes selleks piisavalt aega.

Tarbijakaitseameti läbiviidud elamusteenuste pakkujate seas läbiviidud järelevalve põhjal on näha, et väga paljud teenuse ohutusega seonduvad probleemid saavad alguse amortiseerunud ning hooldamata seadmetest, isikukaitsevahenditest jms. Amortiseerumisest tulenevate ohtude vältimiseks on oluline perioodiliselt kontrollida seadmeid võttes arvesse tootjapoolseid juhiseid kui ka teenuse pakkuja poolt läbiviidud riskianalüüsi tulemusi. Sellisel juhul on puudused kiiresti avastatavad ning kõrvaldatavad. Siinkohal on soovitatav kõik sellised kontrollid dokumenteerida, et tagada seadmete ajaloo (ülevaatuse aeg, leitud probleemkohad, õnnetusjuhtumid,  tehtud parandused jne) olemasolu.

Valmisolek õnnetusteks

Kindlasti ei taha keegi olla olukorras, kus tema poolt pakutava teenusega kaasneb õnnetus, kuid ettevõtja peaks selliseks võimaluseks siiski valmis olema, et tagada võimalikult efektiivne tegutsemine.

Läbi peaks mõtlema, kuidas tegutseda õnnetusjuhtumi korral ehk

  • kuidas tagada õnnetusse sattunud isikule abi andmine,
  • kes on vastutav isik ja koordineerib tegevusi õnnetusjuhtumi korral,
  • kes tagab samal ajal teiste teenuse kasutajate ohutuse ning selle, et olukord ei väljuks kontrolli alt.

Oluline on mitte kaotada pead olukorras, kus juhtunud on õnnetus. See aga tähendab, et võimalik olukord peaks olema läbi mõeldud, arvestades ka teenuse eripäradega ning tegevused kõigile töötajatele teada ning arusaadavad. Kindlasti peavad kohapeal olemas olema elementaarsed esmaabivahendid.   

Tagasiside klientidelt on väärtuslik sisend

Teenuse ohutuse tõstmiseks tuleb jälgida ka teenuse kasutajate tegevusi, mis aitab avastada probleemkohti. Tagasiside tarbijatelt on väärtuslik ning koguda tasub teavet ka väiksemate vigastuste kohta, mis on heaks sisendiks vajalike paranduste tegemiseks.

Ettevõtja kohustus on tagada teenuse ohutus ning ohutusega seonduvat vastutust ei saa lükata tarbijale. Tarbija kohustus on järgida kõiki ettevõtja poolt esitatud juhiseid, et vältida riske nii enda kui ka teiste elule ja tervisele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles