/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/06/7384419t1hf158.jpg)
14. juunil möödub 77 aastat juuniküüditamisest. Sel päeval meenutatakse 1941. aasta küüdiohvreid üle Eesti.
Neljapäeval mälestatakse üle Eesti juuniküüditamise ohvreid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval kell 10 algab Türi Kesklinna kalmistul leinapäeva mälestushetk, seejärel on Türi kultuurikeskuse kohvikus väike koosviibimine. Paides on kell 10 juuniküüditamise mälestamine Murtud Rukkilille kivi juures. Pärast seda avatakse Vallitornis näitus ning Posti 4 maja juures räägib Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts ühe küüditatud pere loo. Kell 12 algab Koeru kirikus küüdiohvrite mälestuspäeva palvus.
1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusevastane kuritegu, mille panid NSVLi julgeolekujõud toime Baltikumis ja endises Bessaraabias “nõukogudevastastest elementidest” vabanemiseks. Represseeritute hulgas oli poliitikuid, omavalitsustegelasi, riigiametnikke, politseinikke ja sõjaväelasi, ettevõtjaid ja edukamaid põllumehi, haritlasi ja seltskonnategelasi, kellest paljud saadeti vangilaagritesse ning kellega koos küüditati ka nende pereliikmed. Enamik Siberisse asumisele saadetuist olid naised ja lapsed, kelle isad ja abikaasad vangistati.
Eestist küüditati 1941. aastal Siberisse rohkem kui 10 000 inimest.
Eestist küüditati 1941. aastal Siberisse rohkem kui 10 000 inimest. Koos samaaegse deporteerimislainega viidi Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast ümberasumisele rohkem kui 85 000 inimest.
Mälestame 14. juunil süütuid inimesi, kes langesid okupatsioonivõimude ebainimliku terrori ohvriks ning mäletades loodame, et sellised inimsusevastased kuriteod ei kordu enam kunagi.