Mai ja juuni tõid Järvamaale hulgaliselt metsapõlenguid

Vikipalu metsatulekahju Harjumaal.

FOTO: Mihkel Maripuu

31. maist 2018 hakkas kehtima kogu Eesti Vabariigi territooriumil suure tuleohuga aeg. 

Inimeste jaoks seab see aeg lisapiirangud metsas tegutsemisel. Suure tuleohuga ajal ei tohi võõras metsas viibida, metsas suitsetada, teha küttekoldevälist tuld ega grillida. Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega võib inimene alati pöörduda päästeala infotelefoni 1524 poole. 

Metsatulekahju saab ära hoida ainult inimene ise

Sageli algavad metsatulekahjud hooletust grillimisest või lõkke tegemisest. Inimesed ei malda oodata lõkke või grilli kustumiseni ning jalutavad kohe kui vajaminevad tegevused tehtud, minema. Samamoodi võib saada tulekahju alguse hooletust suitsukoni teepervele viskamisest. Jah tõsi, leek ei tõuse kohe, kuid pinnases hakkab peale vaikne hõõgumine. Sarnast, hõõguvat tuld, tuleb ette ka turbarabades, kus põlemine toimub sügaval maa sees ja päästjatel on sinna tungida väga keeruline.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on pikk põuaperiood tekitanud looduses hoopis teistsuguse olukorra, kui oleme tavapäraselt harjunud.

Eesti metsatulekahjudest enamik on pinnatulekahjud ja hävitavad halastamatult metsataimestikku. Kuid suuremate tulekahjude puhul kerkib tuli puude latvadesse ja sellisel puhul on kustutamiseks abi vaja lisaks päästetehnikale ka vihmalt. Sellised suured põlengud on Päästeametile väga ressursimahukad. Kuna metsatulekahjud võivad kesta nii päevi kui nädalaid, hõlmab see palju ressursse – nii tööjõudu, tehnikat kui raha.

Inimeste hooletusest või teadmatusest alguse saanud kulu-, maastiku- või metsapõlengute ajal ei ole haruldased juhud kui päästjaid ja tehnikat ei jagu mitmele poole. Kui enamik ressurssi on hõivatud maastikutulekahjude kustutamisega, siis ei jätku muudeks päästetöödeks lihtsalt ei aega ega inimesi. Seega on suure tuleohuga ajal inimestelt vajalik väga oma tegevused metsas läbi mõelda – kas ikka on vaja lõket teha? Või ATV-ga metsas sõita?

Ligi hektarile ulatuvaid metsa- või raiesmikualade põlenguid on olnud maikuus Eestis ligi paarkümmend. On suur õnn kui tulekahju avastatakse kiiresti ja päästjad põlengualale kohe juurde pääsevad. Siis suudetakse tulekahju tavaliselt kustutada juba üsna algjärgus. Keerulisemate tingimuste – hiline avastamine, raskesti ligipääsetav asukoht, suur tuul – puhul on olukord muidugi hoopis teine. Siis võivad kustutustööd kujuneda vägagi aja- ja ressursimahukateks ning ka hävitavate tagajärgede ulatus on sootuks teisest suurusjärgust.

Suurimad metsapõlengud Järvamaal mai- ja juunikuus 2018

05.mail põles Järva vallas Mäetaguse külas 300 m² kulu, mis süttis hooletust lõkketegemisest. 07.mail süttis Järva vallas Orgmetsa külas 50 hektarit põllu-ja heinamaad. 11.mail põles Türi vallas Lauri külas 200 m² metsaalust. 20.mail  põles Türi vallas Kolu külas 15 x 15 m kulu, mis oli teadmata põhjusel süttinud.  27. mail põles metsaalune Türi linnas.  08. juunil põles Järva vallas 0,6 hektarit metsaalust turbapinnast.  Järelkustutuse käigus leidsid päästjad sealt 40 väikest tulepesa. 10.juunil toimus metsatulekahju Järva vallas Karinu külas, kus põlema oli süttinud pool hektarit pinnast ja kuusenoorendikku.

Päästeamet kutsub Eesti elanikke üles tegema jaanituld ohutult

Hoolimata ennustatavast jaaninädala vihmast jätkub kogu Eestis suure tuleohuga aeg. See tähendab, et meie metsad, põllud ja ka koduaiad on pika kuivaperioodiga muutunud äärmiselt tuleohtlikuks ja see tuleoht kestab.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on pikk põuaperiood tekitanud looduses hoopis teistsuguse olukorra, kui oleme tavapäraselt harjunud. „Päästeamet ei ole minu mäletamist mööda nii varakult ja kogu Eesti territooriumi hõlmavat suure tuleohuga aega välja kuulutanud,“ sõnas Kuno Tammearu. Päästeamet on iga-aastaselt teavitanud Eesti inimesi ohutu jaanitule tegemise võtetest, kuid sellel aastal kutsub Päästeamet üles erilisele ettevaatlikkusele. „Jaanipäevatunde loomiseks piisab ka väikesest lõkkest või turvalisest õueküünlast – oluline on seltskond, kellega jaanipäeva tähistad. Eestlaste jaanipäeva traditsiooniks on suur lõke ja sellest üle hüppamine, kuid sellel aastal kutsume üles tegema lõkkeid suurusega, millest saab üle astuda,“ lisas Kuno Tammearu.

Päästeamet kutsub inimesi üles hakkama oma seltskonna jaanipäevalõkke valvuriks ja registreerima oma ohutu lõke siin - https://jaanituli.geoape.com/ . Lisaks hoia silm peal ka Päästeameti Facebooki lehel ja uuri, kuidas võita omale jaanipäevaks uhke ohutuspakett.

Koduse lõkketegemise ABC

·         Jaanilõke tee selleks ettevalmistatud mittepõlevale pinnasele hoonest vähemat 15 meetri ja metsast 20 meetri kaugusele ning hoia lõkkeaseme ümbrus puhas vähemalt 0,5 raadiuses süttivast materjalist.

·         Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega (tuule kiirus alla 5,4 m/s). Jälgi ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks naabreid.

·         Suure tuleohuga ajal on keelatud metsas lõkke tegemine, grillseadme kasutamine ja suitsetamine. Keeld kehtib ka RMK lõkkeplatsidel.

·         Nii lõkke tegemisel kui grillimisel hoia käepärast esmased kustutusvahendid, nt pangetäis vett või tulekustuti. Tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte hetkeks, ning viimane pidutseja või grillija peab kandma hoolt selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud.

         Kodulõkete tegemisest päästeametit teavitama ei pea, kuid tuleohutusnõudeid tuleb silmas pidada igal juhul.

·         Hoia kindlasti käepärast laetud mobiiltelefon, et saaksid vajadusel numbrilt 112 abi kutsuda. Loodusesse minnes tee endale selgeks oma täpne asukoht, sest abi saabumise kiirus sõltub teejuhiste täpsusest.

·         Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega võib pöörduda päästeala infotelefoni 1524 poole.

Tagasi üles