Maaeluministeeriumi eestvedamisel koostati Eesti lambakasvatussektori arengukava 2018‒2023. Arengukavaga püütakse muu hulgas kaardistada võimalused, kuidas sektorit edendada ning toodangule lisandväärtust anda.
Lambakasvatussektori arengukava seab eesmärgiks kestliku arengu
6. juuli 2018, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Eesti lambakasvatust iseloomustavad pikaajalised traditsioonid, kuid lambakasvatussaaduste tootmise tasuvus on madal. Sektori arengule kaasa aitamiseks koostatigi arengukava,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Lisaks on arengukava allkirjastamine märgilise tähendusega, sest varem pole lambakasvatussektori jaoks arengukava koostatud.“
Maaeluministri sõnul on lambakasvatussektoril potentsiaali. „Looduslikud tingimused on Eestis lammaste pidamiseks sobivad. Kui praegu on tootmise tasuvus madal, siis arengukavas kirjeldatud lisandväärtuse andmisega on võimalik seda muuta.“ Ta lisas, et lambakasvatussaaduste tootmise kõrval on lambakasvatusel täita oluline roll maastike hooldamisel ja looduskaitseliste väärtuste säilitamisel ning maapiirkonna mitmekesise elukeskkonna säilimisel ja kestlikkuse tagamisel.
Koostatud arengukava aastateks 2018‒2023 keskendub küsimustele, kuidas tagada lambaliha ühtlaselt hea kvaliteet, populariseerida selle tarbimist Eestis, suurendada koostööd sektoris tegutsejate vahel ja anda toormele lisandväärtust.
Maaeluministri sõnul on lambakasvatussektoril potentsiaali.
Arengukava väljatöötamise töörühma kuulusid Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti Tõulammaste Aretusühing, Kihnu Maalambakasvatajate Selts, Eesti Lambakasvatajate Ühistu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, MTÜ Maavillane.