Eesti veelauaparkide eestvedajad tervitavad Väätsale Wakepargi rajamist

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Wakepark. Pilt on illustratiivne.
Wakepark. Pilt on illustratiivne. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Eelmisel nädalal kirjutasime Väätsa Wakepargist. Need kõrged metallpostid, mis Väätsa paisjärve kallastele püsti said, ei ole elektripostid. See kaabel, mis ühest postist teiseni ulatub,  ei ole elektrikaabel. See kõik on palju ekstreemsem, särtsakam – see on siinmail esimene veelauapark.

Veelauaparke on Eestis teisigi. Otepää pargi juhataja Aivar Kullamaa selgitas, et Eestis tehti veelauaspordiga algust 12 tagasi Tartus Anne kanalil. «See park oli avatud kaks aastat. Seade oli toodetud Saksamaal. Sellega oli alatasa probleeme ja varuosad jõudsid kohale suure viivitusega. Samad inimesed lõid mõne aasta hiljem oma seadmete tootmise Tartusse, mis on praegu seadmete tootmise tipp maailmas,» lausus ta.

Ridamisi lisandus parke Rahingele, Harkusse, Pärnu jõe suudmesse, Männikule, Viljandisse Paala järvele, seitse aastat tagasi Otepääle ja viis aastat tagasi Tõrvasse. Kolm neist (Tallinnas Estrella Wakepark, Rahinge park ning Otepääl) on Kullamaa teada seni end välja vedanud. «See on lahe ala, mille saab ühe veelkäiguga selgeks ja mis jääb külge terveks eluks,» ütles ta. «Paras on veelauaspordiga alustada seitsmeaastaselt, tagumine aeg alustada 65selt. Loob alustõed hilisemaks lumelaua-, surfilaua-, aerusurfi- ja rulasõiduks. Puhas selle sajandi noorte fun-sport, ei higi, ei pisaraid.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles