Seltskond tallinlasi tuli jalgsi Paidesse juubelile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Anu Bollverk
Copy
Paide pole enam kaugel! Viimane teelõik Väätsalt Paidesse.
Paide pole enam kaugel! Viimane teelõik Väätsalt Paidesse. Foto: Heiko Kruusi

Mõni kuu tagasi tabas Linnalehe vastutav toimetaja Indrek Kuus (40) aknast välja vaadates end mõttelt, et peaks jalgsi Paidesse minema.
Paras aeg selleks osutus olema jaaninädalal: mitu vaba päeva ja kutse Paidesse onu Paavo 65. juubelile.

Jaanilaupäeva hommikul kell 9 alustas Indrek koos sõbra Heidi Ojamaaga, kes nimetas matkalisi tervisespordist võõrdunud suitsetavateks kontorirottideks, Tallinna piirilt teekonda Paidesse.
Esimesel päeval läbisid Indrek ja Heidi 30 kilomeetrit, sõid iga natukese aja tagant teemoonaks kaasa võetud batoone, suitsuvorsti ja mett ja tegid lisaks ka igas külapoes peatuse, ööseks lõid telgi üles Pahklas.
Reedene teekond viis läbi Juuru Kuimetsa, umbes 28 kilomeetrit. Kuimetsas liitus matkalistega sõber Toomas. “Sealt Vahastusse oli mõnus kruusatee, laulsime kõik tuttavad laulud läbi,” meenutas Heidi.
Kõige vahvam jalgsimatka juures on Indreku ja Heidi arvates see, et nii märkab asju, mida autoaknast või isegi jalgrattalt ei märka. “Näed lombis mingeid ussikesi, tee ääres vahvaid silte, nopid metsmaasikaid,” loetles Indrek.
Samas kinnitas ta, et jalgsimatk läheb oluliselt kallimaks kui auto- või bussisõit, sest igas külapoes kulus umbes kümme eurot. “Aga raha saab alati juurde teenida, sellist elamust autoga sõites ei saa,” lisas ta.
Laupäeva õhtul kella 20.30 paiku jõudis kolmene matkaseltskond Paidesse. “Saun oli köetud, tammeviht valmis ja siis oli paganama hea meel, et ära tegime,” ütles Indrek ja soovitas teistelgi aeg maha võtta, suvist Eestimaad nautida ja pähe tulnud vahvad mõtted teoks teha.
 

Märksõnad

Tagasi üles