/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/07/16/9848604t1h0876.jpg)
Jahitunnistust omavate naisküttide arv ületas 400 piiri, mis tähendab, et kaheksa aastaga on naisküttide arv pea kahekordistunud.
Naisküttide arv ületas 400 piiri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Naisküttide Seltsi tegevjuht Triin Roostfeldt rääkis, et naiste tulek jahindusse on seotud paljuski sellega, et tänapäeva ühiskond on muutnud stereotüüpe ning see on soodustanud naiste aktiivsemast osalust jahinduses.
«Lisaks on naised kaasa aidanud jahinduse paremale mainele ja suutnud valdkonna eetilisusele rõhku panna,» sõnas ta.
Eestis on praegu kokku 14 475 kütti. Jahinaised moodustavad nende hulgast kolm protsenti. Naisküttide vanus jääb peamiselt vahemikku 26‒40 eluaastat.
«Jahinaised on jahindusse toonud värskust ja uut energiat,» ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. «Nende tahe midagi reaalset looduse ja loomade heaks ära teha on kaasaegses jahinduses ääretult oluline.»
Kõige rohkem jahitunnistusega naiskütte on Harjumaal (79), Tartumaal (52) ja Saaremaal (35). Järvamaal on neid 13.