Metsistunud mullikas rikkus põdrajahi

Juba kaks korda on jahimeeste päeva ära rikkunud Kareda valla metsades hulkuv musta-valgekirju mullikas, kelle koerad on neile põdra pähe ette ajanud ja keda ükski ümbruskonna loomapidaja omaks ei tunnista.

Esna jahtkonna esimees Aleksander Reinla selgitas, et esimest korda nägid mehed põdrajahil nudipäist mullikat kaks nädalat tagasi Tallinna–Tartu maantee lähedal Paide ja Kareda valla piiril turbarabas.

Koer leidis looma üles ja hoidis teda kinni. «Sel nädalavahetusel oli sama nali – ära tüütab!» tunnistas Reinla.

Jahimehed otsisid mullikat tulutult

Reinla selgitas, et tema Norra põdrakoer on aretatud selleks jahiks. «See hull ei tule ära enam,» lausus ta. «Ta võib looma kohapeal kinni hoida ja haukuda kolm-neli tundi, ühesõnaga jahipäev on nahkas.» Reinla pakkus, et mullikas võib olla metsas sügisest saati. Ligi loom kedagi ei lase. «Kui mullikas juba metsa jääb, on ta nagu metsloom,» sõnas ta.

Seda näitas Reinla meelest ka, kuidas mullikas julgelt ja osavalt kraave läbis, ei kartnud vett ega libedust.

Juba pärast esimest kohtumist mullikaga helistas Reinla koos jahikaaslastega läbi lähedal asuvad ühistud ja külastas loomapidajaid, kuid keegi ei tunnistanud, et neil oleks mullikas kadunud.

Reinla ütles, et jahimehed võiksid looma ka maha lasta, kuid selleks on tarvis omaniku luba. Kui tappa omatahtsi loom, kes võib osutuda tõuloomaks, on hiljem palju pahandust ja võidakse nõuda ka kahjutasu.

Omaniku selgitamiseks teadis Reinla veel üht võimalust. «Ega mullikas tohi nii metsa jääda, kui laseme maha, saame kõrvanumbri järgi teada, kelle loom on,» täpsustas ta.

Reinla on märganud mullikal märgistust kahes kõrvas.

Mullikaid on Reinla mäletamist mööda ennegi metsa läinud. «Kui olid suured majandid, siis ikka öeldi meile, et metsas on üks või kaks looma, ja paluti maha lasta,» sõnas ta.

Mullikas metsistub kiiresti

Järvamaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Aleksander Siimenson sõnas, et jahimeestel pole muud võimalust, kui oodata, et omanik võtab ühendust ja lubab looma maha lasta.

Kui omanik end näole ei anna, on probleemi lahendus omavalitsuse rida.

Siimenson ütles, et koduloomad tihti metsa ei kao. Tema kuue Järvamaal töötatud aasta jooksul on see esimene niisugune juhtum. «Teistes maakondades olen selliste asjadega kokku puutunud,» lisas ta.

Siimensoni teada pole metsast looma kätte saadud muudmoodi, kui on tulnud maha lasta. «Loom metsistub võrdlemisi kiiresti,» märkis ta.

Siimenson lausus, et talve võib mullikas metsas edukalt üle elada. Söögimuret ei tohiks olla, sest alati võib kõhtu täita näiteks kitsede söödasõimedest ja metssigade söödaplatsidel, praegu leiab veel rohtugi. «Selliste ilmadega nagu praegu ei juhtu temaga metsas küll mitte midagi,» lisas ta.

Kareda vallavanem Triin Pobbol kuulis alles eile, et valla metsades hulgub mullikas. Pobbol sõnas, et vallavalitsus lähtub loomakaitseseadusest, mis ütleb, et kui loomaomanikku ei leita, tuleb läbi viia eutanaasia, kuid omaniku kindlakstegemise ja eutanaasia vahele peab jääma vähemalt kaks nädalat.

Et selle mullika omanikku ongi hakatud otsima kaks nädalat tagasi, siis vallavalitsus Pobboli ütlust mööda loaandmisega enam kaua ei viivita. «Ootame veel, ehk aitab artikkel selgust tuua,» lisas ta.