Ettevõtjad ei leia lihttöödeks tööjõudu

Euroleiva juhataja Margus Vilmre on kogenud, et töökohti täita on aina keerulisem. Sel suvel vajas Euroleib puhkuste ajaks asendusautojuhti, küsis töötukassast nimekirja kohalikest, kel oli kvalifikatsioon ja kes olid töötud. Nende hulgast ei õnnestunud tööle meelitada mitte ühtegi meest: kes oli ära, kes oli kuskil mustalt tööl – põhjendusi oli igasuguseid kuni selleni välja, et praegu küll ei saa, praegu on mu naisel puhkus. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Ettevõtjad on hädas suureneva murega tööjõu pärast: kui spetsialiste veel leiab, siis lihtsamat, erilisi oskusi mitte nõudvat tööd ei taha keegi teha, ka töötud mitte.

Aina rohkem leiab tööpakkumisi lihtsa, vaid füüsilist jõudu nõudva töö tegemiseks: Järvamaal otsitakse praegu pakkijaid, kartulisortijaid, transporditöölisi, kastipesijaid, äärekivide paigaldajaid.
Kuid leida inimest, kes lihtsat tööd teha tahaks, on aina keerulisem. «Järvamaal on arvel 1100 töötut, 65 protsenti neist pikaajalised, enamik neist võiks lihtsamaid töid teha,» ütles Töötukassa Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasang.

Samas on olukord selline, et kui töötukassa konsultandid helistasid läbi Türi töötuid ja pakkusid neile äärekivide paigaldamist, leidsid kõik töötud põhjuse, miks nad tööd vastu võtta ei saa. «Kuni selleni välja, et ei saa tööle minna, sest hambad valutavad või on vaja koeraga jalutada,» lausus Tasang.