/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2018/06/21/7913838t1hfc61.jpg)
Lliiklusolukorrale lahendusi otsival erakorralisel kohtumisel tõdesid osalejad, et liiklusjärelevalve võiks olla mobiilsem ja tõhusam ning vajadusel ollakse valmis seadusi muutma.
Liiklusjärelevalvet tuleb tõhustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson selgitas, et kui 2017. aasta paistis silma kõigi aegade väikseima liikluses hukkunute arvu poolest, siis selle aasta esimese viie kuu jooksul on olukord Eesti liikluses selgelt halvenenud.
„Vastutustundetu oleks seda pealt vaadata ja oodata iseeneslikku muutust. Sellepärast peamegi sekkuma ning püüdma leida leevendavaid meetmeid, et liikluspilti paremaks muuta,“ lausus Simson. Minister tõi välja, et talvel reageeriti probleemile teehoolduse lisarahastusega, kuid suvel on see statistika järjepanu halvenenud, mistõttu tuleb Simsoni sõnul probleemile lähenda süsteemsemalt.
Siseminister Andres Anvelti sõnul võiksid kohalikud omavalitsused saada suurema võimaluse oma territooriumil liiklusohutusse panustada. „See pole käsk, vaid võimalus. Kui omavalitsus investeerib kiiruskaamerasse, siis trahvirahast peaks osa kuuluma neile,“ sõnas Anvelt. See annaks omavalitsusele valikuvariandi, kas panustada ennetusse või lüüa kaasa järelevalves.
Siseminister Andres Anvelti sõnul võiksid kohalikud omavalitsused saada suurema võimaluse oma territooriumil liiklusohutusse panustada.
Siseministeeriumi otsib koos naaberriikide kolleegidega parimaid võimalusi Eesti politseil võtta kasutusele mobiilsed kiiruskaamerad. Kas kiiruskaamera peaks olema igapäevaselt asukohta vahetav seade või peaks hoopis iga liikuv politseiauto automaatselt rikkumisi registreerima, selgub sügisel.
„Vaatame üle ka viimaste aastate karistustaktika, kus lihtsamate rikkumiste puhul tegi politsei pigem hoiatuse. Võib-olla on põhjust minna rangemaks, aga selle selgitab politsei tehtav analüüs,“ sõnas minister Anvelt.
Nii siseminister kui ka kohtumisel osalenud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor rõhutasid, et meie autojuhid ei adu kõrvaltegevuste ohtu iga liikleja elule. Siinkohal on oluline nii selliste rikkumiste karistamine kui ka ennetustöö.
„Siin saavad kaasa aidata nii autokool, meedia kui iga liikleja ise,“ märkis Anvelt. „Vastutustundliku liiklejana peaksime kaasreisijana suunama juhi tähelepanu kõrvaltegevuste lõpetamisele ning ise roolis olles vältima telefonis surfamist või muid tähelepanu kõrvale juhtivaid tegevusi.“
Kui kiiruse ületamisel jäädakse kiiruskaamera pildile mobiil peos, siis on jäädvustatud mitu rikkumist korraga.
„Vajadusel muudame selleks seadust, et kõrvaltegevused trahvitavaks muuta,“ ütles Anvelt. Siseminister ootab politseijuhtide ettepanekuid lühiajaliste ja pikaajaliste meetmete kohta liiklusolukorra parandamiseks augusti keskpaigaks.
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits ütles, et selleks, et olukord muutuks paremaks tuleb viia ellu liiklusohutuse programmi tegevused, laiendada oluliselt järelevalvet, leida võimalusi suurte linnade kergliiklejate taristu ohutumaks muutmisel.
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher nentis, et liiklusjärelevalvet teeb sama palju korrakaitsjaid kui eelnevatel aastatel, kuid liiklustihedus on kasvanud.
„Tark järelevalve peab olema seal, kus oht on kõige suurem,“ ütles Vaher. Ta selgitas, et politsei soovib üha rohkem kasutada võimalusi küsida liiklejatelt, millised teelõigud on nende hinnangul kõige ohtlikumad ja vajavad politseilt järelevalvet.