Ühismatk toob ratturid Järvamaale seiklema

Rattamatk Otepää-Nõuni-Otepää meelitas kohale kümmekond huvilist. Foto: Maarius Suviste / Valgamaalane

RMK korraldab Eesti 100. sünnipäeva tähistamiseks 6. – 25. augustini suure ühismatka, millest võtab osa üle 600 inimese ning kokku läbitakse Eesti kuuest eri nurgast algavatel matkatrassidel 1800 kilomeetrit.

Matkad on jagatud etappideks, mille algus- ja lõpp-punktides saab matkaga liituda ja lahkuda. Liituda võib ka üheks päevaks või võtta osa ühismatka raames toimuvatest õhtustest üritustest.

Juhendatavad matkarühmad alustavad liikumist matkateede otspunktidest Kauksist, Ähijärvelt, Penijõelt, Perakülast, Iklast ja Oandult ning kohtuvad 25. augustil matkapealinnas Aegviidus, kus peetakse lõpupidu.

Gruppe juhivad kogenud matkajuhid, teel tutvutakse ajalooliste lugude ja loodusväärtustega ning toimuvad ka õhtused lõkkeloengud. Liigutakse mööda tähistatud RMK matkateed ning ööbitakse RMK telkimis- ja lõkkekohtades.

23. augustil räägitakse Simisalu loodusmajas ühest kangest Kõrvemaa mehest - Hundipalu Tiidust.

Järvamaad läbib Ähijärve-Aegviidu matk, mis on matkaürituse pikim. See kestab 20 päeva ning on 627 kilomeetrit pikk. Matkajuht on Alar Sikk. Teele jäävad Karula rahvuspark, Piusa koopad, Suur ja Väike Taevaskoda, Tinaliiva liivik, Võlingi allikad.

Rada on jaotatud viieks etapiks:

06.-09.08 Ähijärve – Saunamaa 

10.-13.08 Saunamaa – Piusa

14.-19.08 Piusa – Kantsi

20.-22.08 Kantsi – Võlingi

23.-25. 08 Võlingi – Aegviidu

Ühismatkal jääb matkagruppide teele mitmeid paiku, kus Eesti 100 aasta vältel huvitavaid sündmusi aset leidnud. Valitud lood tulevad ettekandmisele Eesti näitlejate ja muusikute poolt matkateele jäävates peatuskohtades. Nendele miniatuursetele konstert-etendustele on oodatud kõik huvilised, ka need, kes ühismatkast osa ei võta.

22. augustil tuleb jutuks Kääni talus sündis Juhan Leinberg, kes on tuntuks saanud suuresti tänu Eduard Vilde romaanile „Prohvet Maltsvet“.  „Prohvet Maltsvet” on jäänud eesti kirjanduses ainsaks proosateoseks, mis kirjeldab ja kommenteerib 19. sajandi usulist rahvaliikumist. Katkendeid Vilde romaanist loeb näitleja Uku Uusberg, muusikalise poole eest hoolitseb Indrek Kruusimaa.

23. augustil räägitakse Simisalu loodusmajas ühest kangest Kõrvemaa mehest - Hundipalu Tiidust. Aruka Hundipalu Tiidu prototüübiks oli Anton Hansen Tammsaare ristiisa Hans Grossthal. Viljandimaalt pärit vennad Hans ja Jüri Grossthal ostsid 1871. aastal Kõrvemaa soosaarel asuva suure, 320-hektarise talu, millest praeguseks on saanud Simisalu loodusmaja. Hundipalu Tiiduks kehastub sel õhtul näitleja Markus Luik, muusikalise meeleolu loob Indrek Kruusimaa. 

Kõigi kolme RMK matkatee haru ääres kaardistatakse kokku 100 huvitavat ja olulist lugu, mis Eesti Vabariigi 100 aasta jooksul neis paigus aset on leidnud. Tahvlid saavad loodusesse paika ühismatka alguseks. 

Kogu info ühismatka kohta leiab siit!