/nginx/o/2011/09/30/773972t1h82f9.jpg)
Eile sai nurgakivi Aravete biogaasijaam, mis hakkab sõnnikust ja biomassist tootma soojus- ja elektrienergiat ning näitama eekuju, kuidas põllumajanduses keskkonnasõbralikult majandada.
Aravetelased biogaasijaama rajamise riske ei pelga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pani eile nurgakivi Aravete biogaasijaamale, mis hakkab peamiselt Aravete Agro lautade veisesõnnikust tootma soojus- ja elektrienergiat.
Biogaasijaama arendab osaühing Aravete Biogaas, mis kuulub võrdsetes osades Aravete Agrole ja Urmas Sõõrumaa osalusega osaühingule Baltic Biogas.
Aastas 100 000 tonni toorainet vajava jaama võimsus on 2 MW soojus- ja teist sama palju elektrienergiat, valmima peaks see tuleva aasta aprillis.
Ettevõte hakkab kauplema elektribörsil
Investeeringu suurus on kuus miljonit eurot, Aravete Biogaasi tegevjuhi Henry Uljase hinnangul võiks investeering end ära tasuda seitsme-kaheksa aastaga.