Kes pole Esnas käinud, on sellest vähemalt kuulnud. Ekraani kaudu tuleb see pisike paik meie koju igal esmaspäeval. Kohapeal pole melust jälgegi. Uinuvaks kaunitariks peetud küla peatänavat pidi liigub vaid õhk.
Esnat hääldatakse Essna, kahe s-iga, ütlevad kohalikud. Esna Küla Selts MTÜ juhatuse liige Ene Mikkki palub s-i pikalt öelda. ““Naabriplika” tegijaid kogu aeg harisin. Es-s-na on ta alati olnud,” sõnab Mikk. Esimesed tutvused ja kokkulepped on siinses bussijaamas sõlmitud. Selles kurikuulsas.
Komöödiaseriaalis on see keskpunkt. Paik, kus Sokrates, Insener ja Tola asju ajavad ja elu keerdkäigud sirgeks selgitavad.
Need sarja esnakad on Ene Miku südamesse pugenud ja ta tunnistab, et nii kui “Naabriplika” jooksma hakkas, lasi ta endale digitelevisiooni panna. “Algus oli nii äge, et mul tuli igal esmaspäeval kohe hasart. Vaat et dušš jääb pooleli,” räägib küla hing. Kindla sõnaga proua ütles sarja tegijaile aga, et kui läheb liiga Võsa Petsi saateks, siis tema sel juba sündida ei lase. “Kui saan aru, et asi kisub jamaks, halvustab maainimest, siis on päevapealt läbi,” lubab ta.
Enele on nina peale visatud, et sarjas muud ei näidata kui seda, et Esnas napsi armastatakse. “Ütlesin seepeale, et kui midagi on meie külaga seotud, siis just see on elust enesest. Kui omal ajal oli veel pood avatud, siis istusid viinaninad trepil nagu aabitsakuked. Kui käis lavka, siis mehed olid veel enne pingil reas, kui õlled käes,” räägib Ene Mikk.
“Esna on Esna,” teatab proua otsustavalt. Nagu suurtes paikades ikka, on aastate jooksul kahanenud Esnas Pikk tänav. Hakkame mööda seda minema. Esimese ilmasõja ajal polnud seda paika olemaski, aga kui rajati raudtee, hakkasid kerkima häärberid. Riburada on majad, kus on olnud juuksuri- ja pagaritöökoda, pilliäri, apteek ja viinapood.
Juba ammusel ajal oli Esna tuntud paik – elu siin käis. Põliselanikud teavad mitut päris hullu lugu, kirevamat, kui seriaalis näidatud ongi. “Võtame või selle maja,” ütleb proua käega viibates. Siin töötanud saja aasta eest kingsepp, kes võtnud appi õpipoisi, kellel käskinud teha kõik, mis tema ees teeb. Löönud naaskli klõpsti oma põlve. Sell samuti ... “Ainult et kingsepal oli puujalg,” lausub Ene Mikk muiates.
Üle tee kõrgub lahmakas maja, millele vanaaegsete tähtedega kirjutatud – Esna teemaja, 1920. Kel asja veskile, tegi siin aega parajaks ja võttis topsi kangematki. Mõnikord liiga paljugi. “Näed seda kaevu. Omaniku naisel ei pidanud närv vastu ja ta hüppas lõpuks sinna.” Vanarahvas teab rääkida, et majaproua otsustas seda teha seetõttu, et tema mees, teemaja omanik Artur Mõtslik tegi igasugu trikke. “Pannud ta laua peale ihualasti selili ja küünla nabaauku põlema, mehed mänginud samal ajal ümber kaarte.”
Esnas on vaikne. See on 45 aastat Esnas elanud Ene Mikku siin hoidnud. Südikas naine jumaldab seda ja usub, et ka “Naabriplika” tegijad tajusid sama. Nüüd on nad aidanud selle paiga üle Eesti kuulsaks teha.
“Palun, siin ongi see “Naabriplika” maja,” sõnab Ene Mikk ja loetleb kiiresti: “Praegu on see seltsimaja, varem oli külanõukogu ja raamatukogu.” Kollane puust maja sobib kui valatult seriaali peaosalise Liisi majaks, kes Ameerikast naastes selle vanaemalt päranduseks sai. “Siit saigi kõik alguse, siis aga kirjutati Liisi loost välja ja ta kolis tagasi,” teeb Ene Mikk kiire kokkuvõtte seriaalist.
Igatahes on Esna koos teiste võttepaikadega nii oskuslikult pildikeelde pandud, et naisegi tuttavad on imestanud, et kas ja kus on Esnas kirik. “See on tegelikult Peetri pühakoda,” avaldab kohalik tõe.
Mis Esnas võis sarja kunstnikku köita, ta aga ei tea. Võimalik, et peidus pool. See, mis jääb peatänavast veidi eemale. Sinna, kus lagunev veski, mõned sammud eemal rohelusse uppuv ilus kahekorruseline puidust raudteehoone, kust lahkus viimane rong 46 aastat tagasi. Kitsarööpmelist raudteed pidi sai Türile, Paide ja Tamsalusse. Liipreid pole enam ammu, kuid jaamahoone olevat seestpoolt säilinud puutumatuna – ooteruum ja piletimüügikoht on nagu kümneid ja kümneid aastaid tagasi.
Ometi pole kõik veel kadunud. Siinsamas laiub kohalike uhkus ja rõõm – külaplats, kus igal kevadel tuleb rahvast nii palju kokku, et ei taha ära mahtuda. Vabaõhulava ja kiigeplats saavad mais Naabriplika laada keskpunktiks. Siinsamas kõrval kulgeb Türi–Tamsalu matkarada, üle ilma tuntud 63-kilomeetrine seljakotireisija unistus.
See on põhjus, miks ettevõtja Andres Vink lõi mittetulundusühingu matkaraja arendamiseks ja ostis seitse aastat tagasi Esna teemaja, kus ta väikestviisi majutust pakub. Turismiärimehel on juba haaret. Aastat 15 tagasi tegeles Vink pealinnas peoteeninduse, restoranide ja ööklubidega. “Mingi hetk käis plõks ja tekkis idee minna välismaale elama. Valisin Tai, Phuketi,” räägib ärimees. Selgus, et soojal maal pole aga praegusel ajal suurt midagi teha. “Eesti suvi seevastu on maist septembrini nii ilus, et siin on turismil tohutult potentsiaali,” ütleb ta. Nii sündiski energilisel mehel otsus: tema elu kulgeb nii, et seitse kuud elab Tais ja siinsed suvekuud toimetab Järvamaal. Igavese suve mees nendib, et tema kaks kodumaad ei ole kuigi sarnased, aga see-eest Paide puhkekeskus ja Esna teemaja täiendavad teineteist. Päikesemaalt on ta saanud teadmise, et turismis tooks edu, kui teenusepakkujad koonduksid ühte punkti. “Kui Phuketis, mis on pool Hiiumaad, oleks selline maja nagu Esnas, käiks seal 1500 hiinlast,” ütleb ta.
Tema kujutluses on teemaja keskpunkt suur saal, maja taga aga koht kämpingutele ja matkaautode parklale. Ometi on ta pannud teemaja 39 000 euro eest müüki. Mitmes kohas toimetav ärimees loodab, et siia tulevad noored, kes annavad kohale oma hinge.
Sajaga tegutseb Esna metsaveerel Kalamatsi meiereiperekond Raudkivi. Sel kaunil päeval on sajapealine kitsekari heinamaal, neli last justkui oreliviled jooksevad nendega võidu. Pere meespool Jaan veetis niimoodi oma suved vanaisa juures ja nii jõudiski ta otsekui ringiga siia tagasi. Koos abikaasa Aitaga on nad seitsme aastaga armastusele lisanud tööd-vaeva ja suutnud luua ettevõtte, kelle kraam on toidulaual oodatud.
Aeg kulgeb vaikses Esnas omasoodu. On (l)ootus – augustis tuleb võttemeeskond jälle bussijaama. “Naabriplika” läheb edasi.
ESNA
Esna.
Virumaa Teataja
Värvikal Paavel Koosaarel pole prototüüpi
Üks asi tuleb selgeks teha. Kas “Naabriplikas” Harry Kõrvitsa mängitava superametniku, ilmeksimatu Esna vallavanema Paavel Koosaare prototüüp on endise Kareda valla juht Kulno Klein? Esna Küla Selts MTÜ juhatuse liige Ene Mikk mõtleb kaua ja hakkab siis naerma.
“Ei, ei, Kõrvits küll ei mängi Kulno Kleini. Ta mängib ju Esna vallavanemat, Klein oli aga Karedal. Kindlasti mitte,” lausub Ene Mikk veendunult.
Tema seda võrdlust ei tunneta, ometi püüab ta kokkupuutepunkte kahe mehe vahel näha.
“See on puhtjuhuslikult nii, et seal on kiriku teema sees. Koosaarel on vend kirikuõpetaja, Kleinil oli kirikuga seos ema kaudu. Ei, ei, ei saa olla,” väidab Ene ja lisab, et näe, Koosaar siuh ja siuh võtab pitsi konjakit, aga Klein ei võtnud tilkagi.
“Käis siin ka, meil on nii hea enda tehtud koduõlu. Ta ei võtnud. See Koosaar teeb lauslollusi, aga Klein oli parim vallavanem,” ütleb Ene Mikk.