/nginx/o/2021/05/26/13805322t1hb888.jpg)
/nginx/o/2015/08/03/4343589t1h7a2c.jpg)
Eesti Vabariigi 100. aastapäeval on olulise maamärgini jõudnud üks ja ainus päris oma tõug – Eesti hagijas, kellele loodetakse saada rahvusvahelise koeraorganisatsiooni tunnustust.
Eesti hagijaid oodatakse ülevaatusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma suurima koeraorganisatsiooni esindajad on peagi tulemas Eestisse tõuga tutvuma. Selleks korraldab Eesti kennelliit 18. augustil Luige näitusteväljakul Harjumaal ülevaatuse «Eesti 100 hagijat». Ettevõtmise teine eesmärk on teha ühtlasi ka ainulaadne ja väärikas sünnipäevakingitus Eestile.
Ürituse käigus vaatavad osalevaid koeri üle rahvusvahelise künoloogilise föderatsiooni (FCI) esindajad Kirsi Sainio Soomest ja Rui Oliveira Portugalist.
Kennelliit palub enda ja oma Eesti hagija osalemisest teada anda e-kirjaga aadressil eesti.hagijas@kennelliit.ee või helistades telefonil 654 0130. Lahkelt on oodatud ka kõik Järvamaa tublid Eesti hagijad.
Eesti kennelliidu president Helen Tonkson-Koit ütles, et FCI on ülevaatusel osalevate koerte miinimumarvuks määranud 60. «Loodame, et Eesti sajanda sünnipäeva tähistamiseks õnnestub kokku saada vähemalt 100 eesti hagijat. Iga eesti hagijas loeb – tule kindlasti,» kutsus ta.
Eesti hagija juured ulatuvad 30ndatesse aastatesse, kui Lääne-Euroopast hakati sisse tooma inglise väike-, šveitsi, luzerni ja berni hagijat. Need tõud ei säilinud siin puhtana kuigi kaua, vaid neid hakati ristama kohalike madalakasvuliste hagijatega eesmärgiga saada uus hagijatõug, mis vastaks kõigile kohalikele jahipidamise kommetele ja tingimustele. Eesti hagija tõustandard sai esmase riikliku kinnituse Nõukogude Liidu põllumajandusministeeriumi looduskaitsepiirkondade ja jahimajanduse peavalitsuse juhataja käskkirjaga 27. detsembril 1954. aastal ning algupärane standard avaldati vene keeles. Praegu kehtiv tõustandard kinnitati Eesti kennelliidus 2007. aasta novembris.
Praeguseks on see keskmise kasvuga, visa tööstiili ja kõlava ajukilkega tõug eriti populaarne Venemaa Euroopa-osas, kuid teda kasutatakse ja tuntakse ka Läänemere idakaldal ning Soomes.
Üritus "Eesti 100 hagijat" on 18. augustil kell 13–16 Harjumaal Luige näitusteväljakul. Osalejaid oodatakse alates kell 12.