/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2018/07/03/7935626t1h07c9.jpg)
Tänavusel põuaperioodil on Eesti veekogud sattunud väga haavatavasse olukorda – veehulk on langenud, mistõttu peavad ettevõtted vee-elustiku säilimise võimaldamiseks kindlasti jälgima vee erikasutuslubadega seatud tingimusi.
Keskkonnaamet: peame põuaperioodil üheskoos kaitsma veekogude elustikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vee kaitset ja kasutust reguleerib Veeseadus, mille ülesanne on vee puhtuse ja ökoloogilise tasakaalu tagamine. Vee kasutamine peab toimuma nii, et pinna- ja põhjavee kvaliteeti ja veerežiimi rikutaks inimtegevuse tulemusena võimalikult vähe. Seadus nõuab, et enam kui 30 m3/ööpäevas pinnavee võtmise korral peab olema vee erikasutusluba, mille annab välja Keskkonnaamet. Täna on selliseid kehtivaid vee erikasutuslube 78. Loaga sätestatakse vee võtmise lubatud kogused ja looduslik vooluhulk, mis tuleb igal juhul tagada. See on vajalik eelkõige vee-elustiku kaitseks, mille olukord veevaesel perioodil muutub eriti keeruliseks.
Vee erikasutusload antakse välja avatud menetluse käigus. Loa väljaandmisel kaalutakse keskkonnamõju, vajadusel viiakse eraldi läbi keskkonnamõjude hindamine. Loa muutmine on lubatud erandkorras eelkõige suure avaliku huvi, õnnetusjuhtumite või veekasutusest tuleneva negatiivse keskkonnamõju ära hoidmiseks.
Vee erikasutusload antakse välja avatud menetluse käigus. Loa väljaandmisel kaalutakse keskkonnamõju, vajadusel viiakse eraldi läbi keskkonnamõjude hindamine
Selle suve erakordselt soe ja põuane ilm on põhjustanud olukorra, kus vooluveekogudes on vee tase ja vooluhulgad väga madalad. Loa nõuetest tulenevalt ei ole sellisel juhul vee erikasutajatel võimalik enam pinnavett lubatud mahus võtta. Eriti keerulises seisus on aiandussettevõtted, mille põllukultuuride ellujäämine on otseselt ohus.