Täna algas vähipüügihooaeg, mis annab kuu lõpuni rohelise tule jõevähi püüdmiseks 14 maakonnas.
Vähipüügihooaeg sai hoo sisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko rääkis, et tänase seisuga on vähipüügilube ostetud juba 67 veekogule. Kuna sobivaid vähiveekogusid on Eestis kokku umbes 200, siis jagub huvilistele veel võimalusi.
Sel aastal on lubatud vähki püüda kõigis maakondades, välja arvatud Hiiumaal. «Sarnaselt varasematele aastale osteti enim lube vähirikkale Saaremaale, kus need on ka tänaseks välja müüdud,» rääkis Rakko. «Lisaks on ostetud rohkesti lube Harju-, Järva-, Valga- ja Tartumaa veekogudele.»
Rakko tuletab meelde, et jõevähile on kehtestatud alammõõt 11 sentimeetrit, millest väiksemad isendid tuleb koheselt vette tagasi lasta, et tagada populatsiooni elujõulisuse jätkumine.
Eestis on lisaks kohalikule liigile jõevähile kaks võõrliiki – signaalvähk ja ogapõskne vähk –, kellest viimane tuvastati esimest korda möödunud aastal. Kuna mõlemad liigid on vähikatku suhtes resistentsed, siis on vähipüük nende leiukohtades keelatud, et püügivahenditega ei kantaks haigust edasi. Seetõttu on 2018. aastal püük keelatud Saare maakonnas näiteks Karujärves, Põduste jões, Riksu ojas ja Riksu lahel, Harju maakonnas Vääna ja Mustjões ning Pärnu maakonnas Pärnu jões ja selle lisajõgedes.
Kuigi kalastuskaartide müük algas juba 1. juulil, on neid võimalik osta veel kõigisse püügipiirkondadesse peale Hiiu- ja Saaremaa ning Pangodi järve Tartumaal. Internetis saab loa osta aadressilt pilet.ee ning selle võimaluse puudumisel ka keskkonnaameti maakondlikest esindustest. Kalastuskaardi taotlemise ja püügireeglite kohta saab lähemalt lugeda keskkonnaameti kodulehelt.