Päästeamet jätkab ka sel nädalavahetusel puhkealade ja ujumiskohtade reididega

Seljametsa järve puhkeala tulevik on veel küsimärgi all, maa-ameti esindaja on ühe võimalusena välja toonud ala sulgemise. Foto: Urmas Luik

Eeloleval nädalavahetusel jätkab päästeamet koostöös politsei- ja piirivalveametiga avalike lõkke tegemise kohtade, populaarsemate puhkealade ning ujumiskohtade kontrollkülastustega. Teavitus- ja ennetustööd aitavad teha ka RMK ja keskkonnainspektsioon.

Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambingu sõnul on Eesti metsades endiselt suur tuleoht ning seetõttu on kuumalaine ajal ametiasutuste aktiivne ennetustegevus suunatud just ujumis- ja puhkekohtadesse. „Suure tuleohuga ajal oleme saanud olulist toetust meie partneritelt, näiteks politsei- ja piirivalveametilt, keskkonnainspektsioonilt, riigimetsa majandamise keskuselt ning omavalitsustelt,“ räägib Martin Lambing. Olulise partnerina toob Lambing välja ka meedia, mis on oluliselt aidanud kaasa sõnumite levikule. „Politsei- ja piirivalveameti helikopter on meid aidanud metsa- ja maastikupõlengute kustutamisel,  koostöös RMK-ga paigaldatakse RMK puhkealadele teavitussildid ning keskkonnainspektsioon aitab kaasa metsade kontrollreididel,“ lisab Lambing.

Kontrollreidide peamine eesmärk on nõustada ja suunata inimesi ohutult käituma, tagada suure tuleohuga aja piirangute järgimine ning hoida ära õnnetusi ja hukkumisi. Martin Lambingu sõnul on kontrollkülastustel suur mõju ning tegelikult on teavitus- ja ennetustööga suudetud hullem ära hoida. Sellest hoolimata oli aga eelmisel nädalal mitmeid suuremaid ja väiksemaid metsa- ja maastikupõlenguid ning samuti uppumissurmasid.

“Metsatulekahjud võivad olla laastavad, eriti praeguse kuumaga. Sestap abistame päästeametit inimeste teadlikkuse tõstmiseks. Kui politseinikud märkavad inimesi tuld tegemas, siis nendega minnakse rääkima. Metsade tervis on meie kõigi asi," ütles Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Marko Ild.

​Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambingu sõnul on Eesti metsades endiselt suur tuleoht ning seetõttu on kuumalaine ajal ametiasutuste aktiivne ennetustegevus suunatud just ujumis- ja puhkekohtadesse.

RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul on enamike metsapõlengute põhjustajaks inimene oma tegevuste läbi, kas siis visates suitsukoni aknast, tehes lõket sellises kohas, kus see võib metsa põlema panna või isegi loopides pudeleid metsa, mis toimivad päikese käes suurendusklaasina. „Suure tuleohuga ajal peab meeles pidama, et tikke ja välgumihkleid loodusesse minnes kaasa ei võta ja suitsukonisid auto aknast välja ei loobi,“ tuletab peametsaülem Andres Sepp meelde. Kui metsa minnes oma tegevused läbi mõelda ja oma tegevustega metsadele tuleohtu ei põhjusta, siis metsas liikuda ja käia võib ka suure tuleohuga ajal. „Tuleb käituda mõistlikult ja olla tähelepanelik,“ lisab Sepp.

Sel aastal on kasvanud metsa- ja maastikupõlengute arv. 31. juuli seisuga on toimunud 177 metsa- ja maastikutulekahju, mis on üle poole rohkem kui eelmisel aastal (31.07.2017 seisuga oli toimunud 48 metsa- ja maastikupõlengut). Juuli lõpu seisuga on uppunud 29 inimest, neist 13 juulis. Kõige rohkem veeõnnetusi on juhtunud eeskätt vanemaealiste inimestega, kes end kuuma ilma eest jahedasse vette jahutama lähevad ja noorte meestega, kes on enne suplust alkoholi tarvitanud.