Kaitsevägi otsib lahingraketti Jõeküla juurest

Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Täna kontrollis kaitsevägi vihjet, et eile õhtul Hispaania õhuturbe hävitajast eksikombel välja lastud õhk-õhk tüüpi lahingrakett või selle tükid on leitud Järvamaalt Järva vallast Jõeküla lähistelt Endla looduskaitsealalt.

Õhuväe ülem kolonel Riivo Valge ütles täna pressikonverentsil, et kaitsevägi on Hispaania hävitajalt väljalastud raketi 95-protsendise tõenäosusega leidnud. Ta kinnitas, et inimestelt saadud rohkete vihjete ja raketist radaritele jäänud jälje järgi on raketi lennukoridor tuvastatud. 
Valge selgitusel on Järvamaalt Endla looduskaitsealalt leitud plahvatuse koht. Raketi tükke ei ole seni tuvastatud. Otsingud ja uurimine eile õhtuse seisuga jätkusid.

Sündmuskohal viibinud Järva Teataja ajakirjanik Kuido Saarpuu iseloomustas sündmuskohta kui piirkonda, kus peale metsa ja tühja maastiku pole midagi. «Ajakirjanikke ja kõrvalisi isikuid arvatava sündmuskoha lähedusse ei lastud. Ala oli lintidega piiratud umbes poolteise kuni kahe kilomeetri raadiuses arvatavast sündmuskohast,» lausus ta.
Teadaolevalt kogunesid päästjad ja kaitseväelased tehnikaga sündmuskohast umbes poole kilomeetri kaugusele. Saarpuu nägi metsa kohal tiirutamas kaitseväe helikopterit ja üle lendamas lennukit, kuid kopter ei laskunud kordagi maandumiseks alla, mis võis tähendada vaid seda, et sobivat maandumiskohta ei leidunud ja otsinguid sai teha üksnes jalgsi.
Samuti oli aru saada, kui raskelt läbitav võib maastik olla, sest päästeameti multiliftauto tõi kohale PanWageni roomikmasina, millega püütakse arvatava sündmuspaigani jõuda.
Järva valla vallasekretäri abi Jaanika Aava teadis öelda, et Jõeküla on Järvamaa ja Jõgevamaa piiril asuv ääreküla, kuhu on ametlikult sisse kirjutatud vaid üks inimene, kes tegelikult iga päev seal ei ela. «Tegemist on inimtühja piirkonnaga, kus käiakse harva,» sõnas ta.
Aava lisas, et piirkond on üsna tühi ja mahajäetud kant metsade vahel, kus pole juba aastakümneid erilist elu olnud. Küll püüab sinna sattuja pilku üle jõe ehitatud sild.
Nimelt ehitati Jõekülla Koeru–Tapiku maanteel üle Põltsamaa jõe Eesti ja USA sõjalise koostöö korras metallsild, mis avati 2000. aastal. «Siinpool silda on Järvamaa ja üle silla kõndides juba Jõgevamaa Pajusi vald,» sõnas Aava.
Sealtkandi mees Tõnu Maiste on Järva Teatajale Jõeküla tutvustanud kui kauni loodusega inimtühja paika. Nii siin- kui sealpool maakonna piiri laiub Endla looduskaitseala, mille kaunis maastik meelitab küll matkajaid ja loodusvaatlejaid, kuid mitte püsielanikke.
Midagi erilist Maistel Jõekülast rääkida polnud, sest see on olnud tagasihoidlik ääremaakülake. «Jõekülas karjatasime loomi, tegime heina ja silo. Ega siin suurt elu olnud, rohkem selline metsaala,» ütles ta.
Ka erastamiste ajal sooviti Maiste andmetel saada siit tagasi üksikuid talude metsamaid. «Nüüd on nendest saanud lageraieaugud riigile kuuluvate metsade keskel,» märkis ta.