Kiisler tahab luua Eesti-Läti ühtse pandipakendisüsteemi

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PRN01:PANDIPAKEND,TAARAAUTOMAAT-TAARA KOKKUOSTU HINNATÕUS : PÄRNU, EESTI,01FEB15-Vana-Pärnu Maksimarket
al/FOTO ANTS LIIGUS PÄRNU POSTIMEES
PRN01:PANDIPAKEND,TAARAAUTOMAAT-TAARA KOKKUOSTU HINNATÕUS : PÄRNU, EESTI,01FEB15-Vana-Pärnu Maksimarket al/FOTO ANTS LIIGUS PÄRNU POSTIMEES Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb ettepaneku asuda välja arendama Eesti ja Läti ühtset pandipakendisüsteemi. See tähendaks, et Lätis ostetud joogitaara saab tagastada Eestis ning vastupidi. 

„Eesti ja Läti vaheline joogikaubandus raugevat ei näi, pigem vastupidi. Tagastamisvõimaluseta taara kuhjub ning see mõjub halvavalt meie praegu hästi toimivale pandipakendisüsteemile ning jäätmekäitlusele laiemalt,“ selgitas Kiisler Eesti-Läti valitsuskomisjonile tehtavat ettepanekut. „Et Lätis on pandipakend praegu planeerimisjärgus, siis on hea aeg luua ühtne süsteem.“

Eestis käivitus pandipakendi süsteem aastal 2005. Peamiselt kogutakse plasttaarat, alumiiniumpurke ning klaaspudeleid.  See tähendab, et pandipakendisüsteemi rändab enamik meie joogitaarast – karastusjookide, vee, õlle, siidri, mahla- ja mahlakontsentraatide, nektarite ja lahja alkoholi  taara.  

2017. aastal paisati Eestis turule 291 miljonit tagatisrahaga koormatud ühekordset pakendit. Seda oli 6% vähem kui 2016. aastal. Kõige enam – 11% – vähenes seejuures metallpakendite hulk: just purgijooke ostetakse Lätist enim. Kokku koguti Eestis mullu hinnanguliselt 231 miljonit ühekordset joogipakendit, mis anti üle pandipakendile. Proportsionaalselt turule lastud kogusega vähenes mullu ka tagastatud pakendite hulk tunamullusega võrreldes 6%.

Eestis käivitus pandipakendi süsteem aastal 2005. Peamiselt kogutakse plasttaarat, alumiiniumpurke ning klaaspudeleid.

„Me laseme turule sadu miljoneid pakendeid, ja seda ainuüksi Eestis! Jäätmekäitlus on Euroopa Liidus üha ambitsioonikam, mistõttu  on oluline koguda kvaliteetseid pakendijäätmeid kõikides riikides,“ märkis Kiisler. „Pandipakendist on saanud edulugu kõigis riikides,  kus see on kasutusele võetud: nois maades kogutakse ligi 90% pandipakendeist“.

Kiisler lisas, et ühine pakendisüsteem Lätiga oleks Euroopa Liidus näidisprojekt, kuidas selle vallas riikide vahel koostööd teha. See julgustaks teisigi riike võtma jäätmekäitluses kasutusele piire ületavaid lahendusi.

Euroopa Liidu liikmesriikidest on joogipakendite tagatisraha süsteem kasutusel Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Hollandis, Saksamaal, Leedus ja Horvaatias. Lisaks on tagatisrahasüsteemi rakendanud Island ja Norra.Tagatisrahasüsteemi rakendamist kavandatakse Lätis, Maltal,Suurbritannias ja Prantsusmaal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles