Keskkonnaministeeriumis kogunenud jahindusnõukogu leidis, et šaakaleid võib edaspidi hakata jahikoeri kasutades küttima kuu aega varem kui seni ehk 1. oktoobrist.
Jahindusnõukogu: koertega peetavat šaakalijahti võib varem alustada
16. august 2018, 08:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Usaldame ekspertide hinnanguid, millest johtuvalt otsustasime tõsta jahikoeraga peetava šaakalijahi kuu varasemaks. See ühtlustab meie jahinduse põhimõtteid, sest jaht koertega on enamikule ulukitele lubatud just 1. oktoobrist. Kui sama ka šaakalile laiendame, siis on võimalik küttida šaakalit ka teistele ulukitele peetavate jahtide ajal,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.
Ta tõi näiteks rebasejahi, kus on lubatud koeri kasutada.
Mis puudutab šaakalile peetavat jahiaega üldisemalt, siis selles suhtes veel läbirääkimised käivad. Eesti jahimeeste selts on teinud ettepaneku tõsta šaakalijahi algus kuu aega ettepoole – 1. augustile – ning pikendada nende jahtimise aega samuti kuu jagu – 31. märtsini. Eesti terioloogia selts seda ettepanekut mõistlikuks ei pea.
Alustuseks rõhutas selts, et šaakal ei ole võõrliik, vaid alates 2016. aastast Eesti jahiuluk, mistõttu tuleb temasse suhtuda samamoodi kui teistesse meie jahiulukitesse. Terioloogia seltsi hinnangul on šaakalikutsikad augustis veel oma vanematest sõltuvad, mistõttu oleks neid sel ajal küttida ebaeetiline. Teiseks on sel ajal oht ajada omavahel segi šaakalid ja hundikutsikad. Nonde kasv ja värvus on enam-vähem sama. Olgugi et lähemalt vaadates saab aru, kummaga on tegu, võib juhtuda, et šaakali asemel lastakse maha hundikutsikas.
Mis puudutab šaakalile peetavat jahiaega üldisemalt, siis selles osas veel läbirääkimised käivad. Eesti jahimeeste selts on teinud ettepaneku tõsta šaakalijahi algus kuu aega ettepoole – 1. augustile – ning pikendada nende jahtimise aega samuti kuu jagu – 31. märtsini. Terioloogia selts seda ettepanekut mõistlikuks ei pea.
Teriloogia selts tõi põhjenduseks asjaolu, et möödunud aastal šaakali üldarvukus üleeelmise aastaga võrreldes ei suurenenud, samuti ei laienenud liigi levikualad. Lähemalt arutab terioloogia selts šaakali tulevikku septembri keskel toimuvas sügiskoolis.
Jutuks tuli ka šaakali arvukus. Kuna vaatlusandmeid tihtipeale ei esitata, siis on ulukitelt võetavad bioproovid ainus viis nende loomade arvust aimu saada. Et sellest tegevusest pääseda, peab enne korda saama vaatluste edastamise süsteemi ehk siis korrastama seiret. Keskkonnaagentuur käivitab sügisest Pärnu- ja Läänemaal bioakustilise seire, mis on mujal maailmas osutunud väga tõhusaks.
Jahindusnõukogu arutas ka linnujahi ning välisjahimeestele mõeldud linnujahikoolituse teemat. Kõneks oli ka kopra ohjamise tegevuskava ning nõukogu liikmed said ülevaate jahindust reguleerivate õigusaktide muudatustest.
Jahindusnõukogu koosolekul osalesid keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti, keskkonnainspektsiooni, terioloogia seltsi, jahimeeste seltsi, erametsaliidu, põllumajandus-kaubanduskoja esindajad.