Rahulolu Eesti haridusega on üldiselt suur

Eesti keele riigieksam Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

 Haridus- ja teadusministeeriumi eile avaldatud aastaanalüüsi järgi on õpilaste, õpetajate ja lastevanemate rahulolu haridusega üldiselt suur, koolirõõm on suurim noorimate õppijate hulgas ja vähenenud on koolikiusamist kogenud õpilase osa.

„Oleks suurepärane, kui koolirõõm, millega lapsed esimesse klassi lähevad, jääks püsima võimalikult kauaks. Mured ja õpiraskused ei tohi jääda tähelepanuta. Hariduse kvaliteedi näitajateks ei ole üksnes head aineteadmised ja oskused neid rakendada. Noored, kes ei ole põhikooli lõpetamise järel koolikogemusega rahul, on väiksema tõenäosusega valmis haridusteed jätkama või katkestavad lihtsamini põhikoolijärgsed õpingud,“ ütles minister Mailis Reps. Ta lisas, et analüüsi järgi toetab koolirõõmu lisaks meeldivale õppekeskkonnale tunne, et „ma tulen toime ja mul on head kaaslased“. 

Õppijakeskne haridus haridustasemete ja õppeasutuste piiridest hoolimata

Teise teemana analüüsiti õpilaste põhikoolijärgseid valikuid: keskhariduse omandab vaid 80 protsenti noortest. Eestis on suured piirkondlikud erinevused põhikoolijärgsetes õpiteedes: näiteks Ida-Virumaal jätkab kutsehariduses 42, aga  Tartumaal  ainult 20 protsenti põhikoolilõpetajatest.

Kõige suurem mõju keskhariduse omandamise tõenäosusele on õpiedukusel põhikoolis. Positiivne on see, et põhikooli õppekeelel keskhariduse omandamise tõenäosusele mõju ei ole.

Endiselt on suur katsumus  see, kuidas vähendada kutsekeskhariduses õpingute poolelijätmist, sest põhiharidusega piirdumine kahandab oluliselt võimalusi tööturul ja haridussüsteemis.

Minister Mailis Repsi sõnul peavad kõik õpiteed keskhariduses olema võrdselt väärtustatud ja tagama ligipääsu kõrgharidusele. „Visiooniks on õppijakeskne haridus, mis tähendab valikuvõimalusi haridustasemete ja õppeasutuste piiridest hoolimata. Mitme õppeasutuse koostööle tuginev hariduskeskus pakub mitmekesiseid võimalusi ja igakülgset tuge,“ lisas minister.

Vahetult gümnaasiumi järel Eesti kõrgkoolides jätkavate noorte osa väheneb

Viimase kümne aastaga on kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist Eestis kõrghariduses õpinguid jätkanud gümnaasiumilõpetajate osa vähenenud kuuendiku jagu, mis tuleneb nii välismaale, sealhulgas õppima, minekust kui ka tööle asumisest. Sisseastujate keskmine vanus on kasvanud. Kui gümnaasiumis on noormeeste-neiude proportsioon suhteliselt võrdne, siis kõrghariduses jätkanutest on noormehi keskmiselt 43 protsenti. Vanusegrupis 25–34  on kõrgharidusega mehi oluliselt vähem kui naisi ning see vahe ei vähene.

Rõõmustavad sõnumeid leiab nii doktoriõppest kui ka täiskasvanuharidusest

Haridus- ja teadusministeeriumi aastaanalüüsis hinnatakse strateegiliste eesmärkide saavutamist kõigis ministeeriumi vastutusvaldkondades. Lisaks eeltoodud tänavustele fookusteemadele võib veel esile tuua, et suurenenud on kõrghariduses loodus-, täppis- ja tehnikateaduste lõpetanute osa, suurenenud on nii välisüliõpilaste arv kui ka osa, eriti doktoriõppes, kus iga kolmas sisseastuja on välismaalane.

Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on viimasel kahel aastal teinud hüppe ning seejuures on kasv olnud veidi kiirem madalama haridusega inimeste hulgas. Gümnaasiumi lõpetanud venekeelsete noorte eesti keele oskuse tase paraneb, endiselt on proovikivi saavutada nõutav eesti keele oskust  põhikooli lõpuks. Doktorikraadi kaitsmiste arv on viimastel aastatel kasvanud, kuid doktoriõppesse vastuvõtt väheneb.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium