Šaakali ja metskitse küttimisvõimalused suurenevad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Järvamaa metsas elutsev noor sokk.
Järvamaa metsas elutsev noor sokk. Foto: Ingmar Muusikus

Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas muudatused jahieeskirjas, millega suurendatakse aasta loomaks valitud metskitse ning šaakali küttimisvõimalusi.

Kiisler selgitas, et metskitsede hüppeliselt suurenenud arvukus on põhjustamas järjest suuremaid metsakahjusid ning šaakalid kasutavad oma toiduks üha enam rannaäärsetes piirkondades vabapidamisel olevaid lambaid, mistõttu saavad maaomanikud ja jahimehed lisavõimaluse nende liikide arvukuse reguleerimiseks.

Esimese muudatusena pikendatakse jahikoeraga peetava šaakalijahi hooaega ühe kuu võrra. See tähendab, et varasema 1. novembri asemel võib neile koeraga jahti pidada 1. oktoobrist. Enamikule ulukitele võimaldab jahieeskiri koertega pidada jahti pidada alates 1. oktoobrist. Muudatus ongi vajalik selleks, et võimaldada šaakalijahti ka teistele ulukitele peetavates jahtides, näiteks rebasejahis, kus koerte kasutamine on lubatud.

Jahieeskirja teine muudatus puudutab metskitsi, kellele lubatud jahipidamise aega pikendatakse ühe kuu võrra. Metskitse jahiaeg lõpeb edaspidi ühe kuu võrra hiljem: senise 31. detsembri asemel 31. jaanuaril. Küttimisaega pikendatakse seetõttu, et jaanuariks on metskitsed liikunud oma talvistesse elupaikadesse ja muudatus võimaldaks metskitsede asustustiheduse vähendamist just metsakahjustusriskiga aladel.

«Viimaste aastate talved on justkui metskitsede tellitud – pärast üht laastavat talvekülma on möödunud aasta looma asurkond jõudsalt taastunud.» ütles Kiisler. «Jääb üle loota, et samasugune saatus ootab praegust tiitlikandjat ilvestki.»

Metskitsede arvukuse looduslik reguleerija on ilves ja et nende seis on hetkel kesine, siis tuleb metskitsede arvukuse ohjeldamiseks võtta kasutusele täiendavad küttimisvõimalused. Metskitse arvukust on viimastel aastatel kasvatanud neile sobivad ilmastikutingimused ehk teisisõnu võrdlemisi soojad talved. Keskkonnaagentuuri 2017. aasta ulukiseire aruande põhjal näitavad kõik seirevahendid metskitse arvukuse olulist suurenemist.

Küttimisaja muutmise ettepaneku tegi nii Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakond oma küttimissoovitustes kui ka Eesti Jahimeeste Seltsis toimunud jahimeeste, metsaomanike, põllumeeste, keskkonnaagentuuri ja keskkonnaministeeriumi esindajate ümarlaud.

Tagasi üles