Meeste oodatav eluiga pikeneb naiste omast kiiremini

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eakad

FOTO: Kirsty O'Connor/PA Wire/PA Images

Eesti meeste ja naiste oodatav eluiga on viimase kümne aastaga üha pikenenud ning eelmisel aastal tõusis see kõigi aegade kõrgeimale tasemele.

Meeste oodatav eluiga sünnimomendil oli 2017. aastal 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat, viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud kuus aastat ja naistel 3,5 aastat, selgub statistikaameti kolmapäeval avaldatud andmetest. Aastal 2007 oli meeste oodatav eluiga sünnimomendil 67,49 ja naistel 78,80 aastat.

Taasiseseisvusaja kõige madalamal tasemel oli oodatav eluiga 1990ndate alguses, kui 1994. aastal oli meeste oodatav eluiga 60,2 aastat ja naistel 72,8. Pärast seda on rahva tervis paranenud, noorte suremus õnnetusjuhtumite tõttu vähenenud ja oodatav eluiga pikenenud, märkis statistikaameti pressiesindaja.

Samuti on vähenemas meeste ja naiste oodatava eluea vahe - kui 1994. aastal oli see 12 aastat, kümme aastat tagasi üle 10 aasta, 2017. aastaks on vahe 8,6 aastat.

Euroopa Liidu keskmise oodatava elueaga võrreldes elavad Eesti elanikud keskmiselt kolm aastat vähem, kuid see vahe on aastatega vähenenud. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti naiste oodatav eluiga 1,4 aastat lühem, meestel ligi viis aastat lühem. 2016. aasta andmetel oli Euroopa Liidus meeste oodatav eluiga kõrgeim Itaalias (81,0 eluaastat) ja naistel Hispaanias (86,3 eluaastat).

Meeste oodatava eluea poolest on Eesti Euroopa Liidus 23. kohal, madalaim on see Leedus ja Lätis. Naiste osas on Eesti positsioon parem – oleme 19. kohal ning edestame kõiki endiseid idabloki riike. Madalaimad naiste oodatava eluea näitajad on Bulgaarias ja Rumeenias.

Euroopa Liidus keskmiselt on meeste ja naiste oodatava eluea vahe 5,4 aastat, kõige väiksem on see Hollandis (3,2) ning kõige suurem Leedus (10,6), Lätis (9,8) ja Eestis (8,6). Sellist erinevust võib Euroopas leida veel endise Nõukogude Liidu teiste liikmesriikide puhul.

Oodatav eluiga sõltub paljudest mõjutajatest, olulisemad on keskkond, tervishoiuteenuste kättesaadavus, inimeste elatustase ja terviseteadlikkus. Meeste mõnevõrra lühem oodatav eluiga on ootuspärane, sest nad on riskialtimad. Ilmselt mõjutab seda ka füüsiliselt raskete või tervisele ohtlikumate töökohtade suurem osatähtsus meestel. Eestis töötavad inimesed Euroopa Liidu keskmisest mõnevõrra enam sinikraede ametikohtadel ja meeste hulgas on neid rohkem. See võib olla üks selgitus meeste ja naiste oodatava eluea suurele erinevusele.

Oodatavat eluiga arvutab statistikaamet eraldi linna- ja maarahvastikule, maakondade rahvastikule, rahvuse järgi ja 2017. aastast uue näitajana ka hariduse järgi. Oodatav eluiga on pikem linnalistes piirkondades, eesti rahvusest ja kõrgemalt haritud elanikkonna hulgas. Ka väheneb meeste ja naiste oodatava eluea vahe nendes rühmades. Kõrgharidusega meeste ja naiste oodatav eluiga erineb 7,7 aastat, põhiharidusega meeste ja naiste puhul 10,1 aastat. Kõrgharidusega naiste ja põhiharidusega meeste oodatav eluiga erineb 17 aastat.

Oodatav eluiga sünnimomendil on keskmine vanus, milleni vastsündinu eeldatavalt elab, kui ajavahemikule iseloomulikud suremuse näitajad ei muutu.

Statistikatöö „Rahvastik“ avaliku huvi peamine esindaja on Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

Tagasi üles