OSKA uuringust selgus, et koolides tuntakse aina enam puudust aineõpetajatest ja tugispetsialistidest.
Lähiaastatel jääb puudu aineõpetajatest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OSKA uuringujuhi Urve Metsa sõnul tasub õppima asujatel valida loodusainete ja matemaatikaõpetaja elukutset, sest just neil jagub tulevikus haridusvaldkonnas erialast tööd. Aastani 2025 kasvab 7.-9. klasside õpilaste arv ning vanuse tõttu vajavad asendamist 20 protsenti praegustest loodusainete ja matemaatikaõpetajatest.
«Praegu lõpetab aga aineõpetaja eriala kolmandiku võrra vähem inimesi kui vaja,» ütles Mets.
Põhi- ja keskhariduses õppurite arv kasvab järgmise seitsme aasta jooksul 8 protsenti. Praegu on aga iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja ning iga neljas füüsikaõpetaja vähemalt 60-aastane, mistõttu ei kata praegune aineõpetajate õppekaval õppijate arv tulevikus tööjõuvajadusi.
OSKA uuringuga selgus ka, et tugispetsialistide tööjõuvajadus kasvab, sest haridusliku erivajadusega õpilased õpivad aina enam tavaklassides. Enim on puudu logopeede, napib ka eripedagooge ja koolipsühholooge.
Lasteaia- ja klassiõpetajate õppekohti on piisavalt tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks, samuti jätkub neil erialadel õppida soovijaid.
Õpetajate järelkasvu tagamine on olnud küll viimastel aastatel ministeeriumi, ülikoolide ja kohalike omavalitsuste teravdatud tähelepanu all, kuid uuringu tulemustele tuginedes loodab riik edaspidi sihipärasemalt lahendusi leida.
Minister Mailis Reps tõi välja sammud, mida astutakse haridustöötajate tingimuste parendamiseks: «Äsja laiendasime õpetajate lähtetoetuse saajate ringi, esmakordselt anname välja riiklikud hariduspreemiad, lasteaiaõpetajate töötasu võrdsustub riigi toel üldhariduskoolide õpetajate alampalgaga ja õpetajate keskmine palk kerkib järgmisel aastal 1500 euroni.»
Et erivajadustega last paremini toetada, suurendas riik 2018. aastal koolide pidajate riigieelarvelist toetust. Munitsipaalkoolide pidajatele anti 2018. aastal lisaraha enam kui 23 miljonit. Sellega saab leevendust ka tugispetsialistide puuduse probleem.
Praegu on hariduse ja teaduse valdkonnas hõivatud 65 000 inimest ehk 10 protsenti kõigist töötajatest. Neist inimestest 29 300 õpetavad, 2100 pakuvad hariduse tugiteenuseid, 2200 juhivad, 7500 tegelevad noorsootööga ning 6850 teaduse ja arendusega.