Pane oma kõrvitsad kulleriga loomaaeda teele

Kõrvitsad rändavad sügisel loomaaeda. Foto: DPD Eesti AS

• Loomad ootavad üleliigseid kõrvitsaid
• Transpordi saab tasuta
• 27. oktoobril toimub loomaaias kõrvitsapidu

Tallinna loomaaed ja kullerfirma DPD kutsuvad inimesi üle Eesti oma ülearuseid kõrvitsaid loomaaia asukatele kinkima. Sealjuures toimetab DPD kõrvitsad tasuta loomaaeda, kus oktoobris tuleb juba seitsmendat aastat suur kõrvitsapidu, millest saavad osa pea kõik loomaaia asukad elevantidest väikeste närilisteni.

Tallinna loomaaia ja DPD sügisene kõrvitsakampaania algas 2013. aastal. Tallinna loomaaia koostöösuhete koordinaatoril Signe Kalganil on hea meel, et järjest rohkem on lisaks lihtsalt toredatele inimestele, kes oma üleliigsed kõrvitsad loomadele saadavad, ka inimesi, kes ekstra just selle nimel kevadel kõrvitsaseemned mulda panevad.

„Näiteks on mitu tublit lasteaeda, kes on sellest teinud ühisprojekti. Kevadel istutakse, kastetakse, jälgitakse taimede sirgumist, siis korjatakse ja lõpuks tullakse vaatama, kuidas loomad nende ühist tööd naudivad,“ lausus Kalgan. 

DPD Eesti müügi-  ja turundusjuht Janek Kivimurd märkis, et kõrvitsate vedu on ka kulleritele igal sügisel oodatud sündmus, sest tihti on saatjad just entusiastlikud lapsed ja perekonnad. „Loomaaiale tehakse saadetisi üle Eesti. Nii Lõuna-Eesti tagumistest soppidest kuni saarteni. Mõnikord on teele pandud ka ikka päris pirakaid isendeid ja korraga nii suures koguses, et kulleril tuleb neid vedada lausa kaubaalusega,“ märkis Kivimurd.

Kivimurd lisas, et eelmisel aastal sai loomaaed umbes 12 tonni kõrvitsaid ning loodetavasti on seekord see kogus ületatud, sest kõrvitsamaiaid loomi loomaaias jagub.

Kalgan selgitas, et kõrvitsaid naudib enamik nende loomadest, ainult kaslasi jätab see suur vili suhteliselt külmaks. „Näiteks tiigrid kõrvitsat sööma ei kipu, kuigi mängida neile sellega ikka meeldib. Kõikidele teistele on kõrvitsapidu suur rõõm, sest see mekib nii hiirtele, elevantidele kui ka jääkarudele. Kord oli isegi selline juhtum, et panime kõrvitsa sisse mõnusa punase kala, aga meie jääkaru Nord eelistas esmalt selle ümbert ära süüa kõrvitsa ning alles hiljem asus kala kallale,“ lausus Kalgan.

27. oktoobril korraldataval iga-aastasel kõrvitsapeol käib loomade toitmine käsikäes hariva jutu ja loomade vaatlusega, sest loomade reaktsioonid aedikusse tekkinud uue ja huvitava söödava vilja puhul on alati erisugused ja põnevad. „Lisaks söödaportsule on kõrvitsatel ka lisaväärtus: loomaaialoomade elukeskkonna rikastamine, millega tahame puuriasukatele mängulist tegevust pakkuda,“ selgitas Kalgan.