Esimesed eraisikud lõpetasid KIKi toetusel ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitööd

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Madis Luik

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) tegi esimesed kaksteist väljamakset kogusummas 34 088 eurot eraisikutele, kes lõpetasid oma kinnistutel tööd selleks, et liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Tööd said valmis Kadrinas, Tapal, Räpinas, Kohilas, Suurupis, Vääna-Jõesuus, Rannamõisas ja Kose vallas. Kaks projekti valmisid Valga ja Elva linnas. 

„Suve algul avatud toetusvõimaluse abil on juba kaksteist kiiremat puhta joogivee ja kanalisatsiooni majja saanud ning ka toetussumma kätte saanud. Lisaks on ligi pooltuhat taotlejat saanud tööde tegemiseks rohelise tule. Toetusraha aga jagub, seega kutsun kõiki üles puhtama keskkonna nimel seda võimalust kasutama,“ ütles KIKi nõukogu esimees ja keskkonnaminister Siim Kiisler.

Eraisikute taotlusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumismahuti paigaldamiseks on 13.09 seisuga KIKi laekunud 698 kogusummas 1 754 581 eurot. Nendest on positiivseid rahastusotsuseid saanud 482 kogusummas 1 394 829 eurot. Peale otsuse saamist on võimalik ehitustöödega alustada ning pärast tööde lõppu KIKile esitada toetuse saamiseks väljamaksetaotlus. 

 „Rõõm, et oleme saanud taotlusi üle terve Eesti,“ sõnab KIKi juhataja Veiko Kaufmann, jätkates, et kuna taotlusvooru eelarve on 10 miljonit eurot, siis ootame KIKi taotlusi esitama veel inimesi, kelle majapidamine asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 tarbija. „Soovime, et võimalikult paljud inimesed oleksid toetusest teadlikud.“ 

Taotlusi on esitatud ka Valgamaalt (40), Tartumaalt (39), Võrumaalt (37), Pärnumaalt (27), Raplamaalt (19), Põlvamaalt (17), Jõgevamaalt (17), Järvamaalt (11), Läänemaalt (10), Viljandimaalt (7) ja Saaremaalt (6).

Kõige enam on taotlusi laekunud Harjumaalt (228), Lääne-Virumaalt (86), Ida-Virumaalt (72) ning Hiiumaalt (52). Taotlusi on esitatud ka Valgamaalt (40), Tartumaalt (39), Võrumaalt (37), Pärnumaalt (27), Raplamaalt (19), Põlvamaalt (17), Jõgevamaalt (17), Järvamaalt (11), Läänemaalt (10), Viljandimaalt (7) ja Saaremaalt (6).

Seda, kas elukoht asub vastaval reoveekogumisalal ning kas on võimalik toetust taotleda, saab kontrollida KIKi kodulehelt otsingumootorist. Ühe kinnistu kohta võib esitada ühe taotluse. Keskmised toetuste summad jäävad vahemikku 2000-2500 eurot. Toetuse väljamakse tegemisel peab KIK tulumaksuseaduse kohaselt väljamakstavast toetusest kinni tulumaksu. KIK menetleb taotlusi nende esitamise hetkest 50 kalendripäeva ning pärast rahastusotsuse saamist on aega kuus kuud oma tööd ellu viia. 

Taotlemine käib läbi E-toetuse keskkonna või KIKi kodulehelt leitava vormi kaudu, mida on võimalik KIKi saata nii e-posti teel (info@kik.ee) kui paberil (Narva mnt 7a, 10117, Tallinn). KIKi kodulehelt leiab ka videojuhise, mis on abiks E-toetuse keskkonna täitmisel. 

Toetust antakse struktuuritoetuste perioodi 2014-2020 meetmest „Veemajandustaristu arendamine” ning Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kaheksateistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 tuhandet keskkonnaprojekti.

Märksõnad

Tagasi üles