Esmalt peab ütlema, et ei ole olemas ohutut alkoholi kogust, vaid rääkida saab madala riskiga alkoholitarvitamisest. Inimesed on erinevad, see millised probleemid alkoholist tekivad, sõltub sellest, mis vanuses ta on, kas tegu on naise või mehega, on ta terve või juba terviseprobleemidega. Mõni tervisehäire tekib kümneaastase napsitamise tagajärjel, mõne häire tekkeks piisab ühest aastast. Kui need inimesed kes Eestis alkoholi tarvitavad, teeksid seda madala riski piirides, siis oleksid ka tervisekahjud oluliselt väiksemad.
Eestis mõistame me madala riskiga joomise all seda, kui terve täiskasvanud naine ei joo rohkem kui 2 ja mees ei joo rohkem kui 4 ühikut 100% alkoholi päevas. Ehk et naine võiks juua maksimaalselt umbes 2 väikest klaasi veini, mees aga näiteks neli väikest purki lahjemat õlut. Seejuures peab igasse nädalasse jääma vähemalt 3 alkoholivaba päeva. Ühikute arvestamiseks on loodud mitmeid nutilahendusi. Võib kasutada ka seda lihtsat mõõdupuud – kui tunnetad kerget õhetust, jook hakkab juba veidi pähe ning tuju tõuseb, siis ongi just paras aeg lõpetada!
Sageli ei seostata joomist enda halvenenud terviseseisundiga
Kuid suve lõppedes on kindlasti paljud inimesed isegi tundnud, et võiks anda oma organismile võimaluse alkoholist taastuda
Enamus inimesi seostab alkoholi liigtarvitamist peamiselt sõltuvuse, maksahaiguse ja liiklusõnnetustega ning vähem teatakse alkoholi rollist teiste krooniliste haiguste väljakujunemisel. Muutused alkoholi pikaajalisest tarvitamisest tekivad pikkamisi ja nõnda on lihtne juhtuma, et joomist ei seostada enda halveneva terviseseisundiga. Kõrgenenud vererõhk, südame rütmihäired, ärevushäired, seedehäired jne, võivad sageli olla põhjustatud just alkoholiga liialdamisest. Praeguseks on tõestatud, et alkoholi liigtarvitamine on otseseks põhjuseks ligi 60le erinevale haigusele ning see mängib rolli lausa 200 erineva terviseprobleemi väljakujunemisel.