Neli Marta Pagari toodet kannavad gluteenivaba kaubamärki

Marta Pagari gluteenivaba märgiga tooted on tootearendaja Käty Loogile kui oma lapsukesed, mille loomisele on kulunud palju aega ja vaeva. Aga inimeste tervisele mõeldes on see ennast ära tasunud. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

• Märgise kasutusõigus nõudis ettevõttelt suurt eeltööd ja rahasüsti
• Läbikriipsutatud viljapea annab kindlustunde, et tootes pole kübetki gluteeni
• Gluteenivabu tooteid on ettevõttel rohkemgi, kuid märgis on esialgu neljal

Euroleiva Paide tehases valmib Marta Pagari kaubamärgi all neli toodet, mis kannavad septembrist läbikriipsutatud viljapea tähist. Neid tooteid võivad kinnisilmi usaldada tsöliaakia diagnoosiga või gluteenist hoiduda püüdvad inimesed üle Euroopa.

Paidelane Kaarel (nimi muudetud – toim) ütles, et tunneb Marta Pagari tatraleiva, gluteenivaba saia, vaarikatega brownie ja veganõunakoogi üle vaid heameelt. «Tuleb tunnistada, et gluteenivabu tooteid peab kohalikust kaubandusest otsima, Tallinnas ja Tartus on valik kordi suurem,» lisas ta.

Kaarel peab gluteenist hoiduma tervisehädade tõttu ning sellises olukorras on iga uus ja usaldusväärne toode kohalikus poes suur abi. «Marta Pagari gluteenivabu tooteid on meie kauplustes õnneks saada. Eriti rõõmustab mind igapäevane leib ja sai. Kui kooke saab kodus küpsetada, siis leiba-saia ise teha oleks tüütu,» lausus ta.

Kaarel märkis, et Marta Pagari tatraleib ja gluteenivaba sai maitsevad talle, aga kui vaheldust soovida, siis tuleb teisi samasuguseid tooteid paraku suurematest linnadest otsida.

Kaarel on tuttav ka Marta Pagari gluteenivabade kookidega, kuid ta ei osta neid kuigi sageli.

«Magusat teeme kodus ise, poekoogid on pigem kiire ja käepärane lahendus ootamatutes olukordades,» sõnas ta.

Gluteenivaba kaubamärki toodetel jälgib Kaarel poodides hoolega. «Läbikriipsutatud viljapea tähisega kaupa ostes saan kindel olla, et see on usaldusväärne,» põhjendas ta. «Kellegi suusõnaline lubadus või lihtsalt kiri «gluteenivaba» ei anna kunagi täielikku kindlustunnet.»

Euroleiva juhataja Oliver Poll ütles, et gluteenivaba märgise kasutusõigus nõudis ettevõttelt suurt eeltööd ja rahasüsti. «Tegemist on suure investeeringuga. Märgisega tooted peavad valmima ruumides, mis on teistest tootmisruumidest täiesti eraldi, omaette ventilatsiooni ja seadmetega. See tähendab, et tehase tootmispool peab olema dubleeritud,» selgitas ta.

Palju tööd tuli teha ka paberitel, et kõik tööetapid oleksid kirjas nii, nagu vaja. «Üks asi on jutt paberile panna, kuid teine asi viia töötajate tegevus tootmises sellele vastavaks,» sõnas Poll.

Näiteks kui inimene läheb gluteenivabade toodete osakonda, peab ta jätma oma kitli nagisse, astuma uksest sisse ja kohe selga panema teise, täiesti puhta kitli. Üksnes nii on võimalik, et tavalise jahutolmuga saastunud rõivad ei satu ruumi.

Põhjus, miks Euroleib kogu vaeva ette võttis, oli Polli selgitusel tarbijates usalduse võitmises. «Läbikriipsutatud viljapea tähis annab tsöliaakiahaigetele, või kellel iganes on vaja gluteenivabalt toituda, kindlustunde, et selles toidus pole kübetki gluteeni,» lausus ta.

Poll märkis, et esialgu taotles ettevõte gluteenivaba kaubamärki neljale tootele, ehkki tegelikult on Marta Pagaril veel teisigi gluteenivabu tooteid. «Need neli toodet valisime kõige suuremast müügiedust lähtuvalt. Leib ja sai on inimeste toidulaual iga päev ning vaarikatega brownie ja veganõunakook on võitnud juba poolehoidu ning näidanud häid müüginumbreid,» selgitas ta.

Poll lisas, et ettevõte plaanib kindlasti minna sama teed ka teiste gluteenivabade toodetega ning usaldusväärset sortimenti kauplustes laiendada.

Tulevikku vaadates loodab Euroleib, et gluteenivaba kaubamärk annab võimaluse minna ka lähimatele välisturgudele. «Suur pluss juba seegi, kui Eestit külastavad välismaalased leiavad kauplustest meie läbikriipsutatud viljapeaga tooteid,» lausus Poll. «Näiteks Soomes ollakse gluteenitalumatuse kohapealt palju teadlikumad kui Eestis ning gluteenivaba kaubamärgiga tooteid osatakse otsida.»

Oliver Poll on märganud, et gluteenivabu tooteid tarbivad rohkem siiski Tallinna ja Tartu inimesed. «Ühelt poolt on seal inimesed tsöliaakia kui haiguse tõsidusest teadlikumad, teisalt järgitakse suurtes linnades teatud toitumistrende ja eelistatakse ka ilma kindla diagnoosita gluteeni vähem süüa,» lausus ta.

Poll julgustas gluteenivabu tooteid sööma olenemata sellest, kas esineb gluteeni suhtes talumatust või mitte. «Väiksem gluteenitarbimine ei tee ju halba kellelegi,» lisas ta.

Poll on kuulnud lugusid, kus gluteeni mitte tarbiv sünnipäevalaps on pakkunud külalistele  vaarikatega brownie ning enamik külalisi on selle heaks kiitnud teadmata, millega on tegu. «Teatud eelarvamus tekib sageli siis, kui kuuldakse, et toode on gluteenivaba,» lisas ta.

Kohaliku Euroleiva gluteenivabu tooteid on Polli ütlust mööda Järvamaa kauplustes täiesti müügil. «Neid võib leida Coopi ja Selveri kauplustest, Maximast ja Mini-Rimist kahjuks veel mitte,» täpsustas ta.

Mis on tsöliaakia?

• Tsöliaakia on gluteenist põhjustatud eluaegne autoimmuunne geneetilise eelsoodumusega haigus.

• Euroopas hinnatakse sageduseks, et üks inimene sajast põeb tsöliaakiat.

• Sümptomid on puhitus, kõhulahtisus, iiveldus, kõhukinnisus, väsimus, kehakaalu äkiline või ootamatu langus (kuid mitte kõigil juhtudel), juuste väljalangemine, aneemia.

• Diagnoosi saades on ainus ravi eluaegne range gluteenivaba dieet.

• Herpetiformne dermatiit on tsöliaakia nahavorm.

• Gluteeni leidub nisus, rukkis ja odras. Kaer on tihti ristsaastunud tootmise käigus gluteeniga, seetõttu tuleb alati jälgida, et kasutataks gluteenivaba kaera.

Allikas: Eesti tsöliaakia selts

KOMMENTAAR

Katre Trofimov

Eesti tsöliaakia seltsi juhatuse liige, gluteenivaba kaubamärgi kontaktisik

Gluteenivaba kaubamärk, mille tähis on läbikriipsutatud viljapea, on rahvusvaheliselt tuntud kvaliteedimärk tsöliaakiahaigetele sobilikele toitudele, mida teatakse kui gluteenivabu toite.

Mis ajast tsöliaakia selts gluteenivaba kaubamärki välja annab?

Sõlmisime Euroopa tsöliaakia seltside assotsiatsiooniga lepingu gluteenivaba kaubamärgi litsentseerimiseks Eesti tootjatele 2015. aastal.

Kulus üle poolteise aasta, et valmistada ette kõik kaubamärgi väljastamisega seonduv. Esimene ametlik litsents anti Eesti tootjale 1. septembriel 2017.

Kui paljud ettevõtted on saanud õiguse märki kasutada ja kui paljudel toodetel see peal juba on?

Eestis on kolm ettevõtet: RemedyWay, Tõrvaaugu mahetalu ja Euroleib, kellel on õigus kasutada gluteenivaba kaubamärki oma registreeritud toodetel. Eestis on selliseid tooteid 38.

Eelmise aasta lõpu seisuga on aga kogu Euroopas kaubamärgiga registreeritud tooteid üle 17 000.

Oluline viis eristamaks ametlikult registreeritud toodet on otsida kaubamärgi kujutise all ka registrinumbrit.

Millistele toodetele märk üldse antakse?

Gluteenivaba kaubamärki kandev toode vastab igas riigis samadele nõuetele. Toode, millele tähist taotletakse, peab vastama ELS standardi nõuetele ja olema tõendatult gluteenivaba. Kusjuures seda kontrollitakse igal aastal.

Mida gluteenivaba kaubamärk tootjale annab?

See on tootjale gluteenivabade toodete turul kindlasti oluline lisagarantii. Märk näitab tarbijale, et tootja on võtnud vastutuse oma tootmise puhtuse eest ning nad teavad, kellele on gluteenivaba toit mõeldud ja mis kohustused sellega kaasnevad.

Usaldusväärsus tarbija silmis suurendab kindlasti müüki. Samuti on Eesti tootjad sammukese lähemal oma Euroopa konkurentidele, kes on meie turul juba mõnda aega kaubamärgiga tooteid müünud.

Sel kevadel oli üle-euroopaline turu-uuring gluteenivaba toidu tarbijate seas ning Eestis vastas lausa 73 protsenti tarbijatest, et usaldavad kaubamärgiga tooteid, sest nad teavad, et neid on kontrollitud.

Samuti on äsja gluteenivabale dieedile jäänud tsöliaakiahaigel poodides oluliselt lihtsam orienteeruda ja leida kõige sobivamad tooted.

Kindlasti avab gluteenivaba kaubamärk tootjale rahvusvahelisi turge, sest riikides, kus teadlikkus tsöliaakiast ja gluteenivaba tootmise nõuetest on suurem, otsivad ka tarbijad enim selle kaubamärgiga tooteid.