Paide linnapea Priit Värk vihjas võimalikule talvisele ruumieksperimendile?

Paide linna 727. sünnipäeva kontsertaktus. Foto: Birgit Itse /Järva Teataja

Paide linna sünnipäeva kontsertaktuse alguses pidas kõne linnapea Priit Värk. Avaldame tema kõne täies mahus.

Paide - linn südames

Head kaaslinlased, sõbrad ja külalised!

Mul on rõõm ja au südames, et saan täna teiega koos pidada Paide linna 727. sünnipäeva. Esmakordselt tähistame seda suurema omavalitsusena, mis on meid varsti juba ligi aasta kasvatanud nii sisult kui vormilt. Kui uus Paide on alles poisike – saab 25. oktoobril üheaastaseks, siis Paide linnaasulana on üks vanemaid ja väärikaimaid Eesti linnade seas.

Muide, kas teadsite, et täna tähistatakse ka rahvusvahelist südamepäeva? See kokkusattumine on tähendusrikas ja mitte ainult seepärast, et süda on meie sümbol, vaid ka seetõttu, et Järvamaa inimesed on Eestis kõige liikuvamad-sportlikumad ja tänu Ülo Lombi initsiatiivile on meie linna inimesed ühed heldemad veredoonorid.

Aga tulles Paide kui vana ja väärika linna juurde, siis on 727. aastat vanust päris uskumatu, meie argitoimetuste kõrval isegi hoomamatu. Sellest kaugest ajast, mil linn nö „sündis“, annavad aimu Vallimäe varemed. Paide ajalugu on olnud muutusterohke – suurest hiilgusest kuni Ivan Julma vägede poolt linna hävitamiseni. Et seda paremini ette kujutada loen teile lõigu Kalle Krooni raamatust:

„Paide keskaegne hiilgus tundub otse uskumatu. Tegu oli linnaga, mis pretendeeris suurlinlikule staatusele, olles koos Viljandiga suurimaid Eesti väikelinnade seas ja omades kõiki olulisi administratiivseid ja militaarseid funktsioone oma rae ja raekoja, kahe kiriku, kahe kooli, gildi ja gildimaja ning kaitserajatistega. Visuaalselt pidi Paide asula oma kauni lossi, voolavate vetesüsteemide, ilusate gooti stiilis kirikute ja 16. sajandi keskpaigal ilmselt ka linnabastionidega pakkuma mõjuvat vaatepilti. Paraku hävitas Liivi ja seejärel Poola-Rootsi sõda suure osa sellest hiilgusest.“

Tuleme tagasi 21. sajandisse ja Paide muutustesse. Täna saame sünnipäeva pidada koos endise Roosna-Alliku ja Paide valla piirkondadega, kõigi meie 40 külaga 442 km2 – Paide on jäädavalt muutunud. Loomulikult on veel palju, mida saaks paremini teha, kuid suures plaanis oleme ühise omavalitsusena saanud tugevamaks, vaimult suuremaks, meil on rikkam ajalugu ning paksem kultuurikiht.

Uus Paide omavalitsus on andnud meile hoopis teise mõõtme nii kaudses kui otseses tähenduses. Toon vaid mõne üksiku kujundliku näite sellest. Esimesena tuleb meelde hiljutine Järva Teataja uudispealkiri „Paide linnas nähti karu“. Mäletate? Jutt käis konkreetselt Mustla-Nõmme külast - kuid karud pole ainsad, keda sealkandis nähtud. Harti Paimets on kirjutanud, kuidas seal kunagi asunud kõrts-postijaama on külastanud nii K. E. von Baer kui ka väidetavalt keiser Peeter I.

Või näiteks sel suvel Viisu külas avati pink pühendatuna Fr. R. Kreutzwaldile. Kuulus kirjamees ja haritlane Kreutzwald nimelt veetis oma ülikooliõpingute ajal suved Viisus, kus elasid tema vanemad ning kogus seal Järvamaa rahvalaule.

Siinkohal tuleb veel meelde Vodja raudteejaam, millel on oluline koht Eesti filmiajaloos – sest seal toimusid „Valgus Koordis“ võtted, milles osales ka tuntuim ooperilaulja Georg Ots.

Selliseid näiteid on mitme raamatu jagu ehk kokkuvõttes on Paide linna külad täis põnevaid avastusi ja leide ning see on osa uuest Paide ajaloost.

Seda et oleme üksteisele lähedasemaks saanud, kinnitas ka üleeilne Paide sünnipäeva tähistamine keskväljaku südameketis. Roosna-Alliku põhikool oli kohale tulnud täies koosseisus ja samuti tuli ohtralt lapsi Tarbjalt.

Enamuse meie jaoks on Paide uhke kodukoht - linn südames, kuid on ka neid kes näevad arenguid ja muutusi mustemates toonides. Ja ka nende kriitikas on tõetera, sest meie suurimaks väljakutseks on elanikkonna vähenemise peatamine ja sihiks on muuta suund kasvuks. Sellekohane statistika on hetkel karm. Võrreldes aasta algusega on Paide rahvaarv kaheksa kuuga vähenenud 90 inimese võrra 10 808ni.

Võib-olla see tuleneb minu ealisest iseärasusest, kuid tunnetan optimistlikut muutust mõtteviisides, mille tulemusena on üha enam hakatud hindama väikelinnu kodukohana. Seda eelkõige perede vaatevinklist – märksõnadena on siin turvalisus ja teenuste lähedus. Kogen seda tendentsi ka Linnavalitsuses, kus mitmed minu uutest kolleegidest on oma kodulinna tagasi pöördunud noored. Loodetavasti see nihe mõtteviisis väljendub omakorda Paide rahvaarvu muutses.

Eks ka linn omalt poolt on teinud nii palju kui on osanud ja on meie võimuses, et Paidest saaks hea ja perekeskne linn. Ma ei hakka siinkohal nimetama kõiki käimasolevaid arendusprojekte. Aga see-eest teeksin järjekordse põike minevikku ja siis tuleviku muutustesse. Ajast, kui Paides sõitsid veel rongid kirjutab Järva Teataja 1938. aastal, „Uue sõiduplaani järele saab Paide Tallinnaga terwe rea rongiühendusi, kus sõit ei kesta üle 3—4 tunni. Halwem ei ole ühendus ka Tartuga ning Wiljandiga. Paide—Tartu wahemaa kestab uues sõiduplaanis ainult alla 4 tunni.“ Tsitaadi lõpp.

Tallina 3-4 tunniga?! Teatavasti aastal 2022 peaks valmima neljarealine kiirtee Paideni. Ajaliselt ca 50 minutit. Ma ei hakka täna ja praegu analüüsima, mida see toob kaasa, kuid tõenäoliselt on tegemist muutusega, mis mõjutab meie linna elu palju. Meie kõigi ühine siht saab olla, et sellest neljarealisest tõuseb meile rohkem kasu kui et autod vihiseks veelgi kiiremini Paidest läbi.

Nüüd minu viimane hüpe minevikku ja taaskord Järwa Teataja veergudele. 1937. aastal leiame väljaandest, kuidas turuplatsist on saanud noorte talveparadiis. Tsiteerin: „Wiimastel õhtutel on Paide turuplats pakkunud omapäraselt meeleolukat pilti, kihades noortest kelgutajatest, kelle hulgas wõib näha rõõmsalt askeldamas üksikuid wanugi. Kogu talweelu on koondunud südalinna.“ Suvine Paide keskväljaku ruumieksperiment Elo Kiiveti eestvedamisel on olnud edulugu ja see tsiteeritud ajaloolõik annab meile vihjeid ja mõtteainet tuleviku muutusteks.

Lõpetuseks on aeg on rääkida uue Paide muutustest. Omavalitsuste ühinemine on heas mõttes sundinud meid endasse vaatama - kes me oleme, mida head meis peidus on ning kuhu tahame liikuda - teisisõnu mõtestanud lahti oma loo. Selle mõtestamise käigus kogunes hulgaliselt märksõnu - asukoht Eesti keskel, arvajate kohtumispaik, hea elukeskkond ja sportimisvõimalused, vägev kultuurikants jne. Igaüks teist võiks mõne juurde nimetada. Mis on aga see üks, mis meid kõiki ühendab ning kannab endas eelpool nimetatud sõnu ja fraase? See on SÜDA.

Linn südames – ühtpidi südames kui millegi keskpunktis, teistpidi südames siin. Kõik need märksõnad on meile olulised – meil on Paide südames, muusika südames, sport südames, loodus südames ja seda loetelu võib pikalt jätkata.

Et seda mõtet kanda edasi ka visuaalselt ja et ka teised meid tähele paneksid, oleme kõigele sellele mõeldes loonud kaks eriilmelist kujundit – logokavandit. Nendesse on kodeeritud kõik see, millest äsja rääkisin, Paide linna DNA. Hea Paide rahvas ja külalised, pärast oma kõne lõpetamist heitke pilk ekraanile ning olge esimesed, kes neid kavandeid avalikult näevad.

Enne seda aga tahan lõpetuseks tänada kõiki inimesi, kes hoiavad Paide linna oma südames, teid on palju. Tänagi tunnustame mitmeid teist! Veel kord - palju õnne, Paide!