/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/22/7506073t1h11a9.jpg)
Eesti inimesed kasutavad varasemast rohkem deebet- ja krediitkaarte, kinnitavad SEB andmed.
Eesti tarbijad teevad üle 60% kulutustest pangakaardiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2017. aastal maksti kümnest kulutatud eurost 5,3 eurot kaardiga, siis tänaseks on see näitaja ületanud 6,1. Oluliselt sagedamini kasutatakse ka krediitkaarte – sel aastal teeb krediitkaardi omanik keskmiselt viis makset kuus. 2017. aastal oli vastav näitaja ligi 4 ja 2016. aastal 3,5.
„Pangakaart on üks populaarsematest pangatoodetest, mida kasutab suurem osa eestlastest. Eestis ületab kaardimaksete arv tunduvalt Euroopa keskmist, jäädes veidi alla Skandinaavia näitajatele. Kaardikasutuse sagedust on oluliselt toetanud ka viipemakse jõudmine Eesti turule. Kui 2015. aastal kasutati pangakaarti veidi alla 10 korra kuus, siis sel aastal on keskmine kaardikasutuste arv tõusnud 15 korrani. Pangakaartidega maksmine suurendab meie ühiskonnas rahakasutuse turvalisust ja läbipaistvust, seega on kaartide kasutamise kasvutrend positiivne,“ kommenteeris SEB erasegmendi müügijuht Evelin Tammearu.
Pangakaart on üks populaarsematest pangatoodetest, mida kasutab suurem osa eestlastest.
SEB pangaautomaatidest sularahas välja võetud keskmine summa on 119 eurot. Seevastu keskmine sularaha sissemakse summa on ligikaudu kolm korda suurem – 363 eurot. Aastas võetakse SEB pangaautomaatidest sularaha välja üle 9,6 mln korra ning sissemakseid tehakse ligikaudu 1,6 mln korral. Kõige enam kasutatakse endiselt suurte linnade pangaautomaate, kusjuures üks populaarne pealinnas asuv pangaautomaat võib anda kuni 1% kogu pangaautomaatide võrgustiku sularahakäibest.