Liha, lilled, vektorgaafika ja buss. Millised on olnud Eesti naiste karjääripöörded?

Lillepood Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

„Ma ei taha, ei jaksa, ei viitsi. Tahaks teha hoopis midagi muud!“ Kindlasti on need mõtted tuttavad igale töötavale inimesele. Kes meist poleks mõelnud, et tahaks minna midagi õppima, teha kannapööre ja hakata tööle hoopis mõnes teises valdkonnas? Enamasti jäävad sellised mõtted vaid mõteteks.

 

Töötukassa karjäärinõustajad kohtuvad iga päev inimestega, kes seisavad teelahkmel ja peavad otsustama, kuidas edasi. Tihtilugu on aastatepikkune füüsiline töö oma jälje jätnud või siis tuntakse, et kiiresti arenevas maailmas ei vea aastakümneid tagasi õpitud oskustega enam välja. Järgnevad lood on kirja pannud töötukassa töötajad, inimeste nimed on muudetud.

Lihapoe müüjast oma lilleärini

37-aastane Liina töötas lihapoes klienditeenindajana. Raskete kastide tõstmine oli noore naise tervisele mõjunud rängalt, arstid käskisid  raskuste tõstmise lõpetada, kuid uue töö  leidmine tundus keeruline. Senine töö oli kodu juures, lähimasse linna tööle minekuks oleks tulnud iga päev paarkümmend kilomeetrit sõita.

Liina tuli töötukassasse karjäärinõustamisele, arutati õppima minemist, kuid esialgu tundus, et õppimist ja pere-ning tööelu on keeruline ühildada. Vestluste käigus tuli välja Liina huvi aianduse ja lilleseade vastu. Tekkis plaan õppida floristikat, et tulevikus oma lillepood avada.

Tööta ja õpi programmi kaudu sai Liina alustada floristika kursustega. Praktika käigus saadud kogemused ja tutvused viisid selleni, et talle tehti tööpakkumine. Kuigi edasi-tagasi linna tööle sõitmisega kaasnevad kulud ja unistus enda lillepoe rajamisest alles ootab oma aega, on Liina kindel, et otsus oli õige. Sel sügisel alustas ta ka ettevõtluskursuste läbimist.

IT aitab tikkimisel

Maivi on kange saare naine, kes astus ühel päeval töötukassa uksest sisse ambitsioonika sooviga – temal on tarvis vektorgraafikat õppima minna.

Vestluse käigus tuli välja, et aastakümneid tagasi rõivaõmblemist õppinud daam tahab oma õmblusäri teenuste hulka suurendada. „Praegu ostan programmeerimist teenust sisse, kuid pärast koolituse läbimist saaksin ise programmeerida ja see suurendab minu sissetulekut ning kiirendab tellimuste täitmist,“ rääkis Maivi.

Kuna naise soov oli läbimõeldud, siis leiti koos karjäärinõustajaga ka sobiv kursus - vektorgraafika Janome-Wilcom tikkimistarkvara baasil. „Selleks, et püsida konkurentsis, tuleb end pidevalt täiendada,“ leiab Maivi.

40ndates naine tahtis saada bussijuhiks

Anne on tavaline Eesti naine. Ta läks pärast keskkooli lõpetamist tööle ja ei mõelnud väga palju selle üle, kas ta peaks oma tööelus midagi muutma. Seda päevani, kui tervis hakkas andma märku, et kõik ei ole enam endine. Laos töötamine oli jätnud oma jälje, parem käsi oli raskuste tõstmisest nii palju kannatada saanud, et vajas süste.

Anne mõistis, et samamoodi ta jätkata ei saa ja ka ei taha. Kui ta töötukassasse nõu küsima tuli, siis selgus, et Annel on olemas ka kindel soov – ta tahtis saada bussijuhiks. Anne soov on tänaseks täide läinud, juhiluba on olemas ja uus töökoht samuti.

Uuri võimalusi

Töötavale inimesele on koolitusel osalemine kõige kiirem viis oma oskusi täiendada ja töötukassa pakub töötavatele inimestele võimalust saada tasuta koolitusi. Töötukassa toetab eeskätt neid töötavaid inimesi, kellel ei ole erialast haridust (on lõpetanud vaid põhikooli või keskkooli) või kes on vanuses 50+ ja kelle sissetulek on Eesti keskmisest madalam. Samuti neid, kes tervisest tulenevalt ei saa oma senist tööd jätkata. Kokku on töötukassa andmetel selliseid inimesi Eestis üle 200 000.

Infot koolituste kohta saab aadressilt www.töötajaõpi.ee või telefonilt 15501.