Eestile kingiti rekordarv loodusvaatlusi

Metskits Valgevenes Rumi küla lähistel. Foto: VASILY FEDOSENKO / REUTERS/Scanpix

Kevadel kutsus Keskkonnaagentuur koos Eesti Looduseuurijate Seltsiga inimesi üles tähistama Eesti Vabariigi 100  juubelit looduses viibimisega ja seal aset leidnud kohtumiste registreerimisega. Eesmärk oli kinkida iga osaleja poolt Eestile 100 erineva liigi vaatlust.

Loodusvaatluskampaania võis tunnistada igati kordaläinuks: tänavu tehti veidi üle 9600 vaatluse 1705 liigi kohta 450 vaatleja poolt. Mullu sooritati võrdlusena vaid 416 vaatlust 75 vaatleja pool.

Loodusvaatlused jagunesid suhteliselt ühtlaselt üle Eesti. Piirkondadest enim sooritati neid Tallinnas ja Tartus – kuid nendes linnades on ka proportsionaalselt rohkem inimesi. Liikidest vaadeldi kõige rohkem admirali (109 korda), järgnesid metskits ja kaunis kuldking.

Liikidest vaadeldi kõige rohkem admirali (109 korda), järgnesid metskits ja kaunis kuldking.

„Tänavune loodusvaatluskampaania oli ülivõimsalt kõige edukam.“ võttis tulemused kokku Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Reigo Roasto. „Selle põhjused peituvad kampaania läbiviimises EV100 üritusena ja ka see, et kampaanias läksid arvesse kõikide liikide vaatlused. Varasematel aastatel on vaatlusiigid olnud ette antud.“

Iga liigi vaatlus andis ühe punkti, 2018 aasta liigid, rahvusliigid ning I ja II kategooria liigid andsid kaks punkti. Kokku tuli vaatlusperioodi jooksul koguda 100 punkti. Vaatlusi sai registreerida loodusvaatluste netisaidil või mugava nutiäpi kaudu.

Kaks punkti andsid järgmised liigid: kaunis kuldking (aasta orhidee, 76 vaatlust) suitsupääsuke (rahvuslind, 56 vaatlust), pääsusaba (rahvusliblikas ja aasta liblikas, 38 vaatlust), harilik laanik (aasta sammal, 33 vaatlust), rukkilill (rahvuslill, 30 vaatlust), metsis (aasta lind, 20 vaatlust), tuletael (aasta seen, 15 vaatlust), hunt (rahvusloom, 3 vaatlust),  ilves (aasta loom, 1 vaatlus), laukapuu (aasta puu), räim (rahvuskala).

„Loodusvaatlusi tehes aidati kaasa Eestis elavate liikide leviku kaardistamisele ja vaatluste käigus said inimesed suurendada ka endi teadlikkust meie kõrval elavatest loomadest, taimedest ja seentest.“ resümeeris Reigo Roasto.

Kõigi 100 punkti kogunud vaatlejate vahel loositi 1. oktoobril Keskkonnaagentuuris välja tänuauhinnad, mille võitsid Helen Õunap, Jaan Lutt ja Märten Rannu. Gruppide arvestuses võitis auhinna Gea Kiudorfi võistkond Tartu Mart Reiniku koolist.

Loodusvaatluskampaania kestis 10. aprillist 15. septembrini. Osaleda võis nii üksikisikuna kui ka grupina (5-30 liiget). Viimasel juhul tuli saada 100 liigi vaatlus kokku grupi peale.

Kampaania õnnestumisse panustasid ka Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Tervise Arengu Instituut ja Terviserajad.