Möödunud aastal vajas vigastuste tõttu arstiabi 12 protsenti Eesti elanikest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Mõnikord võib kips reageerida nahapinnaga ning lisaks niigi valutavale jäsemele tekib veel äge nahapõletik.

FOTO: Priit Mürk.

2017. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 156 400 Eesti elanikku, viga saanud lapsi lisandus aastaga 300, selgub täna tervise arengu instituudi (TAI) avaldatud andmetest. Aasta jooksul vajas vigastuse tõttu ravi iga kuues laps Eestis.

 

Vigastuste tõttu vajas arstiabi 12 protsenti Eesti elanikest ehk 14 meest ja 10 naist saja elaniku kohta. Ravi vajas 36 100 last (kuni 14aastased) ehk 18 poissi ja 15 tüdrukut saja elaniku kohta. Nende hulgas oli 1100 alla aastast imikut. Võrreldes aasta varasemaga vajas vigastuste tõttu ravi 1800 täiskasvanut vähem, seevastu viga saanud lapsi oli 300 rohkem.

Kõige levinumad vigastuste põhjused olid kukkumine (ligi 50 protsenti juhtudest), enese äralöömine, millegagi pihta saamine ning silma sattunud võõrkeha. Ligi pooltel juhtudel saadi viga kodus.

Kõige levinumad vigastuste põhjused olid kukkumine (ligi 50 protsenti juhtudest), enese äralöömine, millegagi pihta saamine ning silma sattunud võõrkeha.

Alla aastased lapsed saavad enim viga maapinnast kõrgemalt kukkudes, suuremate lastega juhtub õnnetusi ühepalju nii kodus kui ka koolis ja spordiväljakul.

Ravikulu vigastustele ja vigastuste tüsistustele oli üle 40 miljoni euro. Suurimaid kulutusi tehti haiglaravi vajanud vigastustele. Raskemaid vigastusi, mille puhul vajati haiglaravi, esines kuus protsenti juhtudest. Nende vigastuste ravi maksumus moodustas aga ligi 70 protsenti kõigi vigastuste ravikuludest.

Vigastuste tõttu hukkus 847 inimest: 648 meest ja 201 naist, sealhulgas seitse last. See tähendab, et iga päev sureb Eestis kaks-kolm inimest vigastustesse. Kolmveerand hukkunud meestest ning pool naistest olid tööealised ehk 15–64aastased. Peamised vigastussurma põhjused oli alkoholi- ja narkomürgistus ning enesetapp. Need olid surma põhjuseks pooltel vigastussurma juhtudest.

Vigastusteks loetakse nii vigastusi, mürgistusi kui ka muid väliste tegurite mõjul tekkinud kehalisi kahjustusi.

Tagasi üles