Mullu opereeriti kolmandikku haigla statsionaaris viibinud patsientidest

Operatsioonisaal. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

2017. aastal opereeriti Eesti haiglate statsionaaris 75 000 patsienti, mis on samas suurusjärgus eelmise paari aastaga. Päevakirurgias opereeriti 57 600 patsienti, mis on kaks protsenti enam kui eelmisel aastal, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest.

Kõigist haigla statsionaaris viibinud patsientidest opereeriti 34 protsenti. Kui välja arvata õendusabis ravil viibinud inimesed, siis tehti kirurgilisi protseduure 40 protsendile patsientidest. Päevaravi patsiente opereeriti kahel kolmandikul juhtudest.

Haiglaravil teostati kõige sagedamini luu-lihaskoe (17,2% opereeritutest) ja seedetrakti protseduure (16,7%), päevakirurgias opereeriti sagedamini silmi (27,7%) ja naissuguelundeid (20%).

Statsionaarset ja päevakirurgiat osutati kõigis maakondades, aga keerulisema ravi kontsentreerumise tõttu suurematesse keskustesse on maakonniti protseduuride ulatus ja opereeritute arv väga erinevad. Üld- või kohaliku haiglaga maakondades moodustavad seedetrakti opereeritud suurema osatähtsuse, ulatudes kuni 40 protsendini. Vältimatut kõhukoopa kirurgiat teostati 2017. aastal endiselt kõigis maakondades peale Jõgeva maakonna. Päevakirurgias opereeriti maakondlikes haiglates enim neelu, naissuguorganite või nahaprobleemide tõttu.

Haiglaravil teostati kõige sagedamini luu-lihaskoe (17,2% opereeritutest) ja seedetrakti protseduure (16,7%), päevakirurgias opereeriti sagedamini silmi (27,7%) ja naissuguelundeid (20%).

Esmakordselt on valik haigla- ja päevakirurgia protseduuridest avaldatud patsiendi maakonna järgi. Arvestama peab aga, et operatsiooniti ja maakonniti on hõlmatus erinev, seetõttu ei ole andmed veel sobivad, et neid kasutada statistika tegemiseks ainsa andmeallikana. Osa protseduuride puhul on hõlmatus 90% või enam (prostatektoomia, hüsterektoomia, koletsüstektoomia, apendektoomia, puusa proteesimine, katarakti päevakirurgia), samas perkutaansete transluminaalsete koronaarangioplastikate hõlmatus on alla 40%, diskektoomiate ja koronaaršunteerimiste ligi 50%. Kuna madalaima hõlmatusega operatsioone tehakse piiratud haiglates, siis on näha piirkondlik alakaetus.