Lihaveised hakkavad jõeluhta puhtaks sööma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Järvamaa kutsehariduskeskuse õpilaste abiga võtab Säreveres jõe kaldal aastaid kohalike silma riivanud vana räämas hoone uue ilme.
Järvamaa kutsehariduskeskuse õpilaste abiga võtab Säreveres jõe kaldal aastaid kohalike silma riivanud vana räämas hoone uue ilme. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kui Lääne-Eestis on rannaaladel toimetavad pika punaka karvkattega sarvilised Šoti mägiveised juba üsna tavaline pilt, siis tuleval aastal asustavad Särevere ja Türi vahelise jõeluha samuti veised. Küll ei hakka jõeluhta kujundama Šoti mägiveised, vaid erinevat tõugu lihaveised.

Esialgu sotsialiseeruvad Herefordi ja Galloway tõugu vasikad Järvamaa kutsehariduskeskuse laudas, ent Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajandusvaldkonna juhtivõpetaja Aive Kupu selgitusel on tulevaks kevadeks asi nii kaugel, et veised pääsevad Prandi ja Pärnu jõe vahelisele alale rajatud karjakoplisse. «Esialgu kasvavad nad jah laudas, panevad oma hierarhiad paika,» ütles Kupp naljaga pooleks.

Teisalt on sellel ka praktiline põhjus, sest jõeluha ääres asuva endise puidutöökoja juures käivad kevadest alates ehitustööd ning kutsehariduskeskuse ehituse, teedeehituse, põllumajanduse ja sisetööde elektriku eriala õpilased kohandavad aastakümneid tühjalt seisnud hoonet just nimelt lihaveiste varjualuseks ja söödahoidmiskohaks.

Tagasi üles