Vähenenud töövõimega inimene – eelarvamused, probleemid ja lahendused

Ratastool. Pilt on illustratiivne. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Vähenenud töövõimega inimesed soovivad jõukohast tööd teha ja vähenenud töövõime ei ole töötamisel takistuseks. Sobiva töö leidmiseks tuleb inimesel esmalt põhjalikult läbi mõelda, missugust tööd ta teha soovib ja saab. Kindlasti tuleb selgeks mõelda, milline on sobiv tööaeg ja missuguse intensiivsusega võiks olla tulevane töö, aga ka milliseid abivahendeid võib vaja minna.

 

Mõni inimene oskab eespool loetletud aspekte hästi analüüsida, enamasti on see siiski erand ja sel juhul on palju abi karjäärinõustajast. Sobiva töö leidmiseks pakub töötukassa teenuseid, mis aitavad inimesel teada saada, millised on tema tugevused, kuidas määrata tööelu eesmärk ja kuidas selleni jõuda.

„Karjäärinõustaja oskab lahti rääkida tööturu arengusuunad, tööandjate ootused ja muu olulise info. Koos saab läbi arutada inimese oskused ja ootused tööle,“ tutvustas töötukassa karjääriteenuste peaspetsialist Marja Saarma.

„Tööl käimine nõuab ikkagi teatavat pingutust ja inimesel on oluline enda jaoks läbi mõelda, kui suureks pingutuseks ta valmis on,“ ütles Saarma. Kindlasti tasub  mõelda ka sellele, kes kuuluvad inimese toetusvõrgustikku ja saavad teda abistada.

Erinevatest inimestest koosnev kollektiiv suudab paremini klientide ja koostööpartnerite ootusi täita, erilisemaid lahendusi pakkuda ja on empaatiavõimelisem.

Töötukassast leiab vähenenud töövõimega inimene erinevaid teenuseid, nt toetust tööruumide ja -vahendite kohandamisel, vajadusel pakutakse abivahendid või tugiisiku abi. Teenuseid pakutakse ka tööandjatele, näiteks töökoha kohandamise teenuse abil spetsiifilisi erilahendusi, mis nõuavad ka suuremaid ressursse.

Peamiselt on tööandjale hüvitatud vähenenud töövõimega inimeste tööle võtmisel või juba nende töötamisel ettevõttes uste automaatika süsteeme. Probleem on selles, et uksed on rasked  ja ratastoolis inimesel on neid väga keeruline avada. Lisaks sellele on töötukassa hüvitanud kaldteede, ukse lävepaku künniste ja ka  invatõstukite soetamisi ning mõnel korral on olnud  vaja muuta laiemaks ukseavasid, et ratastoolis inimene saaks näiteks minna tualettruumi.

Huvitavamatest lahendustest  on meeles kassapidaja, kellele leiti koostöös tööandjaga madal platvormtõstuk, millega saab ratastoolis töötaja oma kõrgust kassas muuta nii, et tal oleks ergonoomiline, mugav ja tervist toetav asend.

Töötukassa kaasab ka eksperte, kes annavad teada, mida oleks vaja teha, et vähenenud töövõimega inimesele oleks töökoht või töövahendid kasutatavad ja ligipääsetavad. Lahendused võivad olla lihtsad ja seotud  inimese individuaalse, mitte erivajadusega, aga ka keerulisemad, milleks tuleb otsida erilahendusi ja mille lahendamine võib võtta kauem aega.

Tänaseni pole olnud olukorda, millele poleks lahendust leitud. Kogemused tööandjatega on olnud positiivsed, kuid tõsi on ka see, et tööruumide ja vahendite kohandamise teenus nõuab tööandjalt aktiivset asjaajamist, lisaks kannatlikkust nii töötukassalt kui ka tööandjalt.

Hirmud ja eelarvamused

Paljudel tööandjatel on küll valmisolek palgata erivajadusega inimesi, aga ei ole teadmisi, kuidas erivajadustega inimesi nii toetada, et nende töötulemused oleksid optimaalsed, tervis püsiks stabiilne ega halveneks ning kolleegid oleksid mõistvad ja abivalmid. Selleks, et tööandjat toetada, aitab töötukassa ettevõtetes läbi viia nõustamisi ja vähendab oluliselt kolleegide hirme, mis on sageli tingitud teadmatusest.

Nõustamisi  korraldatakse kõikjal Eestis, nii suurtele kui väikestele ettevõtetele, vastavalt tööandjate soovidele ja vajadustele. Igas maakonnas toimuvad teavitusüritused tööandjatele, kes on valmis värbama erivajadustega töötajaid. Koostöös tööandjaga leitakse  just temale sobiv nõustamise või koolituse viis ning vajalikud spetsialistid, kes aitavad nii tööandjat kui ka töötajat tööleasumisel ja töötamisel.

Ettevõtte juhil tuleks kindlasti enne erivajadusega inimese tööle asumist kollektiiv ette valmistada ja võimalikest erivajadustest avatult rääkida.  Mõistagi tuleks eelnevalt küsida ka erivajadusega inimeselt, millest võiks kollektiivi informeerida. Mõlemapoolne avatus tööle asumisel on erivajadustega inimeste puhul väga oluline, sest enamasti ei taha ju keegi kandideerides öelda, et tööle asumisel või töötamisel võivad olla mõningad takistused.  Nõustamiste järel on väga paljud inimesed oma seniseid hoiakuid muutnud, kui näevad positiivseid ja rõõmsameelseid erivajadustega töötajaid, kes räägivad oma lugusid ja jagavad kogemusi, kuidas nad tööturul hakkama saavad. Nõustamine on tasuta, ettevõttele täiendavaid kulusid seetõttu ei lisandu.

Vähenenud töövõime või erivajadusega  inimese väärtus spetsialistina ei sõltu tema tervislikust seisundist,  ta võib olla hinnatud kolleeg ja hea töötaja. Paljudel juhtudel ei vaja erivajadusega töötaja palkamine suuri ümberkorraldusi või on need sellised, millest võidavad ka ettevõtte teised töötajad ja kliendid-tarbijad.

Vähenenud töövõime ei tähenda seda, et inimene ei oleks suuteline teatavaid töid täiskoormusega teha. Ka puuduva töövõimega inimene võib töötada täiskoormusel. Enamasti on vähenenud töövõimega inimesed suutelised oma tööülesandeid iseseisvalt täitma ning töötukassa teenustega on võimalik pakkuda nii töötajale kui tööandjale lisateenuseid või kompenseerida lisakulud.

Tänavusel Arvamusfestivalil leiti Töötukassa arutelul „Vähem töövõimet – vähem töökohti”, et nii töötajad kui tööandjad peavad  oma hirmudest ja eelarvamustest üle saama. Täna on olukord ikka veel selline, kus inimene, kes vajab töötamiseks abivahendeid, erilahendusi tunneb ennast alaväärsena ja kardab tööturule siseneda. Samas on ka tööandjad ettevaatlikud ja pelgavad teistmoodi töötajaid palgata. Tööandjad tulid mõttele, et oleks hea, kui erinevad tööandjad, kes on värvanud erivajadustega, inimesi saaksid oma kogemusi jagada neile ettevõttetele, kes seda veel teinud ei ole.

Tööandjad on öelnud, et nad on erivajadusega inimesi tööle võtnud peamiselt kahel põhjusel. Kõige olulisem on aina suurenev vajadus tööjõu. Teine põhjus on see, et tööandjal on tugev soov oma kollektiivi mitmekesistada ning ettevõte näeb meeleldi oma meeskonnas ka vähenenud töövõimega inimesi. Erinevatest inimestest koosnev kollektiiv suudab paremini klientide ja koostööpartnerite ootusi täita, erilisemaid lahendusi pakkuda ja on empaatiavõimelisem.