Suvel kirjutas Järva Teataja, et Paide vanalinna Väike-Aia 36 sisehoovis käivad tööd vana aida kallal.
Aida tagasihoidlik lihtsus ärkas uuele elule
Kaks aastat tagasi omanikuks saanud Tiiu Toompalu ütles toona, et ait oli tõesti kehvas seisus. «Ait seisis viimastel aastatel suuresti lihtsalt tühjalt. Katus oli mitmest kohast katki ja vesi rikkus palkseinu,» täpsustas ta.
Oma oskustega tuli Toompalule appi Purest OÜ juhataja puusepp-restauraator Joosep Metslang. «Esialgne pilt oli päris hirmutav: katus oli mitmest kohast läbi jooksnud, alumised palgid mädanenud, hoone vajunud,» lausus ta. «Kui ait toestatud sai ja suuremad kahjustused eemaldatud, siis nägi pilt juba palju toredam välja. Tööde käigus oli vaja leida kompromiss, seinad tuli saada korda, aga vanast palgist pidi ka midagi alles jääma.»
Taastus hakkas pihta mai alguses.
Nagu piltidelt on näha, siis suvi ja sügise alguski kulges aida juurest kõvasti tööd tehes.
Nii Toompalu kui ka Metslangi hinnangul väärib vana ait päästmist. Näha on omaaegsete meistrite tööd, tunda vana hoone tagasihoidlikku lihtsust. «Siin on veel päästa küll,» lausus Metslang. «On olnud juhtumeid, kus originaalmajast on võibolla pool alles ja seegi mädanenud. Seal kerkivad üles eksistentsiaalsed küsimused, Paide aida puhul mitte. Vahetame mõne palgi ära ja peab veel vastu küll.»
Hoone ehitusajaga jäävad Toompalu ja Metslang hätta. Esimese vabariigi ajal, 1933. aastal oli see igal juhul krundi põhiplaanile märgitud. «Krunt on välja mõõdetud 1780-90ndate paiku. Elumaja ehitus jääb ilmselt samasse aega, kõrvalhoone vist 19. sajandisse,» pakkus Metslang. «See on üks tore ja lihtne aidake, mil on päris palju ümberehitusjärke. Fassaad näebki välja selline lipp lipi peal. Kui siseruumides ringi vaadata, siis võib pakkuda, et see võis kunagi olla toanurgaks ümber tehtud. Näeb aida jaoks liialt viisakas välja.»
Aida taastamist toetas osaliselt muinsuskaitseamet. (JT)